Pirkanmaa kohus määras kahe lapse emale lastele kehavigastuse tekitamise eest rahatrahvi.

Ema pani toime kaks kuritegu ebatavalisel viisil. Kohtu sõnul ei hoolitsenud ta laste hammaste eest, vahendab Yle.

Selle tagajärjel tuli lastele teha mitu hambaoperatsiooni. Üks lastest tuli 3-aastaselt hamba väljatõmbamiseks narkoosi alla panna.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Juhtum ei ole täiesti ainulaadne. Paar aastat tagasi määrati Põhja-Savos elavatele vanematele rahatrahv lapse hambaravi hooletusse jätmise eest.

Tampere Ülikooli Haigla (TAYS) saab umbes iga kolme kuu tagant saatekirju tõsisele hambaravile 3-aastastele patsientidele, kelle tervis on muidu korras.

Nii väidab TAYS-i suu- ja näo-lõualuuhaiguste kliiniku hambaarst Egle Immonen.

Immonen kirjeldab neid kui patsientide rühma, keda ei tohiks eksisteerida.

See vanuserühm ei peaks veel sellist hambaravi vajama. Väikelaste tõsiseid suu- ja hambaprobleeme ravitakse tavaliselt narkoosi all.

Varem ravis TAYS ka vanemaid, üldiselt terveid narkoosi vajavaid lapsi, kuid nüüd toimub nende hambaravi eraldi Pirkanmaa suuhaiguste üksuses Tamperes.

Immoneni sõnul tuleb sinna igal nädalal mitu alaealist, kelle hambad on nii halvas seisukorras, et ravi tuleb läbi viia narkoosi all.

Ka Immoneni alla 3-aastastel patsientidel tuleb sageli hambaid välja tõmmata, kuid kõige levinum ravi on aukude parandamine ja teraskroonide paigaldamine.

Näiteks näeme vahel 2-aastaseid lapsi, kelle esihambad tuleb eemaldada, kuna need on nii halvas seisukorras, sõnab ta.

Väikelaste hammaste halval seisukorral on mitu põhjust.

Üks ilmsemaid on vanemate ükskõiksus. Mitte kõik vanemad ei pese oma laste hambaid ega vii neid hambakontrolli.

Immoneni sõnul on praegu keeruline hambakontrolli saada ning Pirkanmaa hoolekandepiirkonnas tehakse esimene kontroll ainult 3-aastastele lastele.

Väikelaste hammaste halva seisukorra muude põhjuste hulka kuuluvad ebaregulaarsed söögiajad, suhkrurikas toitumine ja asjaolu, et hammaste pesemise vastutus kantakse lapsele liiga vara üle.

Immoneni sõnul peaksid vanemad ise oma laste hambaid pesema, kuni nad on umbes 10-aastased.

Vähesed vanemad tekitavad oma lapsele tahtlikult probleeme. Kõigil ei pruugi olla piisavat arusaamist ja paljud arvavad endiselt, et piimahammaste eest ei pea hoolitsema, märgib ta.

Immonen ütleb, et nende patsientide seas on ka peresid, kes on pärit erinevatest kultuuridest ja kellel ei pruugi olla teadmisi hammaste eest hoolitsemise kohta.

On ka peresid, kus vanemad on oma laste hambaravi suhtes väga ükskõiksed. Selliste perede lapsed satuvad sageli Immoneni patsientideks korduvalt.

Me ei taha kunagi süüdistada, vaid pigem toetada vanemaid positiivselt. Kuid lastekaitsele edastatud teade on üks tööriist, mida me kasutame, kui tundub, et pere vajab abi, lisab ta.

Immoneni sõnul tuleks laste hammaste eest hoolitsemisele pöörata rohkem tähelepanu.

Lapsi, kellel avastatakse hambakaaries, tuleks piisavalt sageli jälgida ning lapsevanemad peaksid pühenduma suuhügieenile.

Immonen kritiseerib asjaolu, et lapsed peavad sageli ootama kuid, enne kui saavad hambakontrolli või ravi.

Immoneni sõnul progresseerub hambakaaries väikelastel palju kiiremini kui täiskasvanutel.

Kui lapsel on ühes hambas auk ja seda õigeaegselt ei ravita, on väga tõenäoline, et peagi avastatakse augud ka teistes hammastes, märgib ta.

Immoneni sõnul ilmub kaaries esmalt hambale heleda alana, mis hiljem tumeneb pruuniks. Isegi kui lapse suus leitakse kaaries, saab selle progresseerumist peatada aktiivse hammaste pesemise ja suhkru tarbimise vähendamisega.

Siiski on väga oluline ka hammaste eest hoolitseda, isegi kui kaaries on peatatud, sõnab ta..