Tarbijahinnaindeksi järgi mõõdetuna oli inflatsioon oktoobris -0,2%. Inflatsiooni langus oli peamiselt tingitud keskmiste hüpoteeklaenude ja tarbijalaenude intressimäärade langusest, samuti elektrienergia hinna langusest.

Andmed pärinevad Soome statistikaameti tarbijahinnaindeksist.

„Lühiajaline vaade annab hinnaarengutest mõnevõrra roosilise pildi. Tegelikult tundub, et keskmised tarbijahinnad pole palju langenud alates 2022. aasta detsembrist, mil Soome inflatsioon oli selle kümnendi kõrgeim,” ütleb Soome statistikaameti peaaktuaar Kristiina Nieminen.

See on kõige selgemini näha mõne üksiku tooterühma vaatlemisel.

„Kohvi hind on kogu käesoleva aasta jooksul püsinud eelmiste aastatega võrreldes kõrgemal. Juulis olid hinnad kuni 40 protsenti kõrgemad kui eelmisel aastal. Samuti kõigub hind kuude lõikes rohkem kui varem. Nüüd oktoobris olid hinnad 21,4 protsenti kõrgemad kui eelmise aasta oktoobris,” ütleb Nieminen.

Ka teiste alkoholivabade jookide hinnad on tõusnud. Võrreldes eelmise aastaga on karastusjookide hinnad tõusnud vaid 2,8%. Kui aga võrrelda praeguseid hindu 2022. aasta detsembriga, siis märgitakse, et puu-, marja- ja köögiviljamahlade hinnad on praegu 28% ja karastusjookide hinnad 15% kõrgemad.

„Vaatamata inflatsiooni langusele ei näi nende toodete hinnaareng viitavat hinnalangusele. Selle põhjust võib otsida suhkru hinnaarengust. Suhkru hind on endiselt 15 protsenti kõrgem kui 2022. aasta detsembris,” ütleb Nieminen.

Ka postiteenuste hinnaareng on tõusuteel. Kirjade saatmine on alates 2010. aastast vähenenud umbes 65%, samas kui pakkide saatmine on samal ajal kahekordistunud. Kirjade tasude hinnaareng ei järgi aga mahtude muutust.

„Kui müügimahud vähenevad, võiks eeldada ka seda, et nõudluse vähenemise tõttu langeb hind. Kirjade tasu on aga kolme aastaga tõusnud ligi 30 protsenti. Pakkide tasu on omakorda uute operaatorite ja hinnakonkurentsi kiuste tõusnud ligi 10 protsenti,” ütleb Nieminen.