Ukraina rünnakud Venemaa varilaevastiku naftatankerite ja naftaterminali pihta Mustal merel on ebaseaduslikud, ütles professor Veli-Pekka Tynkkynen.

Ta uurib Venemaa keskkonnapoliitikat Helsingi Ülikooli Aleksandri Instituudis, vahendab Yle.

Ukraina ründas reedel ja laupäeval Mustal merel meredroonidega kahte tankerit. Arvatakse, et tankerid kuuluvad Venemaa varilaevastikku. Ukraina ründas droonidega ka Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPS) naftaterminali Novorossiiski sadamas.

Need pole kindlasti seaduslikud. Kui mõelda traditsioonilisele maailmale, siis tankerirünnakud on vägivald, mis on suunatud rahvusvaheliste vete ja vaba läbipääsu põhimõtte vastu, ütles Tynkkynen.

Aga kui mõelda sellele sõja kontekstis, siis Ukraina püüab kasutada meetmeid, mis edendavad tema eesmärki, sõnas ta.

Võrreldes Venemaa toime pandud ebaseaduslikkusega on meredroonide rünnakud Tynkkyneni arvates „lapsemäng” ja Ukrainal on õigus ennast kaitsta.

Tema sõnul ei ole rünnak Venemaa Novorossiiski sadamale rahvusvahelise õiguse seisukohast nii halb kui tankerirünnakud, mis rahvusvahelistes vetes läbi viidi.

Kasahstan on nõudnud Ukrainalt Musta mere naftaterminali rünnakute lõpetamist ja mõistis need hukka kui rünnakud rahvusvahelise õigusega kaitstud tsiviilobjekti vastu. Suurem osa Kasahstani naftaekspordist läbib CPC naftaterminali.

Venemaa välisministeeriumi sõnul on Ukraina tegevus oht globaalsele julgeolekule.

Tynkkynen hindab, et Ukraina võib kasutada meredroone ka Venemaa varilaevastiku tankerite ründamiseks Läänemerel.

See on väga võimalik. Kuid selleks on kõrgem lävi kui Musta mere rünnakutel, mis on selgemini seotud Ukraina sõja olukorraga, sest rinne on lähedal, märkis Tynkkynen.

Musta mere rünnakud viidi läbi Ukrainas toodetud meredroonidega Sea Baby. Tynkkyneni hinnangul ei ole Ukraina võimekus tõenäoliselt piisav, et selliseid droone Läänemerele tuua.

Mustal merel sai need kahju tekitama saata välja oma rannikult, sõnas ta.

Tynkkyneni sõnul tõstab Läänemere rünnakute läve ka asjaolu, et Soome, Rootsi ja Eesti on olnud Ukraina peamised toetajad.

Rünnakud on aga võimalikud. Varem sel aastal ründas Ukraina droonidega Ust-Luga ehk Laukaansuu naftasadamat Soome lahe kaldal, umbes 50 kilomeetri kaugusel Peterburist, märkis Tynkkynen.

Ukraina rünnatud tankerid kannavad nime Kairos ja Virat. Mõlemad seilasid rünnaku ajal Türgi ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes Gambia lipu all.

Mõlema laeva suhtes kehtivad sanktsioonid. Tynkkyneni sõnul võivad tankerid sanktsioonidest mööda hiilimiseks oma lippu vahetada mitu korda ühe reisi jooksul.

Varilaevastiku tankerite meeskond on tavaliselt rahvusvaheline. Kas Ukraina võiks sattuda konflikti kolmanda riigiga, kui tema tankerite meeskonnad saavad droonirünnakus vigastada?

Tynkkyneni sõnul kaalub Ukraina seda oma tegudega ka ise.

Kui seal peaks tekkima kehavigastusi või surma, oleks see kindlasti Ukraina kaotus, ütles Tynkkynen.

Venemaa varilaevastiku tankerid on kindlustamata. Tynkkyneni sõnul on naftaoperaatoritel ühiselt loodud fond, mida saab kasutada naftatankeritega toimunud õnnetuste eest hüvitise saamiseks.

Kuid see ei ole kindlustussüsteem. Kui õnnetus juhtub kord kümnendi jooksul, saab sealt raha selle hüvitamiseks.

Tynkkyneni sõnul on varilaevastiku tankerid täiesti kindlustamata naftaäri.

Õnnetuse korral maksavad praktikas selle eest rannikuriigid, keda keskkonnakahju mõjutab, ütles Tynkkynen.

Meedia teatel ei sisaldanud Ukraina poolt Mustal merel rünnatud tankerid märkimisväärses koguses naftat ning keskkonnaõnnetust ei toimunud.

Kui droon peaks tabama täislastis tankerit, oleks Tynkkyneni sõnul tegemist massiivse hävinguga.

Kui selline supertanker oleks täislastis kümnete tuhandete, kui mitte sadade tonnide naftaga, on selge, et isegi kui rünnak peaks tankeri põlema panema, satuks suurem osa naftast või naftasaadustest merre, sõnas ta.

Illustreeriva näitena halvima stsenaariumi kohta toob Tynkkynen Exxon Valdezi naftareostuse 1989. aastal.

Tookord sõitis tanker Alaska lähedal karile ja paiskas merre 260 000–850 000 barrelit toornaftat. Nafta saastas 2100 kilomeetrit rannajoont ja 28 000 ruutkilomeetrit merd.

Ukraina püüab seda aga kõigi vahenditega vältida.

Tynkkyneni hinnangul on Ukraina hoolikalt kaalunud, kuhu ja millist tüüpi sihtmärki ning millist tüüpi lasti ta ründab.

„Ukraina ei taha kindlasti rünnata nii, et keskkonnateadlikud inimesed Läänes arvaksid, et Ukraina hävitab keskkonda,” ütleb Tynkkynen.

Ukraina ja Ameerika Ühendriikide esindajad jätkavad täna pühapäeval läbirääkimisi Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks. Läbirääkijad kohtuvad USA-s Floridas.

Tynkkyneni sõnul võivad tankerirünnakud päevakorras olla eelkõige seetõttu, et Trumpi maailmavaates mängib nafta keskset rolli, ta juhib seda maailma nafta kaudu.

Ukraina rünnak Kaspia mere torujuhtme konsortsiumi (CPC) naftaterminalile on mõjutanud ka Ameerika ettevõtteid. CPC suurimad aktsionärid on USA naftakompaniid Chevron ja Exxon.

CPC on teatanud, et on Ukraina mere droonirünnaku tõttu oma tegevuse peatanud. CPC teatel kahjustas droonirünnak oluliselt ühte naftajuhtme Musta mere terminali sildumispunkti.

„Rünnak CPC vastu on rünnak CPC liikmesriikide huvide vastu,” teatas CPC uudisteagentuuri Reuters andmetel.

Kui USA huve globaalses naftavoogudes rünnatakse, ei paranda see Ukraina positsiooni Ameerika Ühendriikide suhtes, hindab Tynkkynen.

Teisalt näeb ta, et see võib olla Ukrainale Ameerika Ühendriikide suhtes kasulik.

Tynkkyneni sõnul saab Ukraina rünnakute kaudu Ameerika Ühendriikidele näidata, et ta on võimeline kahjustama Venemaa võimet eksportida naftat maailma ja seeläbi vähemalt potentsiaalselt mõjutama nafta maailma hinda.

Tynkkyneni sõnul võib selles mõttes sõja jätkumine pöörduda ka Ameerika Ühendriikide vastu.

See on psühholoogiline mõjutamine ja muidugi nõrk hoob, aga siiski hoob, märkis ta.