Euroopa Komisjon pakub järgmisel aastal rahalist abi Balti riikidele, kes kannatavad Venemaa-vastaste EL-i sanktsioonide tõttu kaasnevat majanduslikku kahju.

Piirkonda tabavad eriti rängalt turismi ja investeeringute langus ning piiriülese kaubanduse kokkuvarisemine, vahendab Politico.

Diplomaatide ja Komisjoni ametnike sõnul, kellele anti anonüümsus vabalt rääkimiseks, juhib regionaalvolinik Raffaele Fitto kava, mille eesmärk on Soome ja tema Balti naabrite majanduse elavdamine.

Kavandatud abisaajad suunduvad Brüsselisse pika soovide nimekirjaga, lootes, et Fitto plaan annab nende majandustele uue hoo. Nende mured on kesksel kohal Ida-Euroopa riikide juhtide tippkohtumisel Helsingis 16. detsembril.

„Me tahame pöörata erilist tähelepanu oma piirkonnale – idatiivale, sealhulgas Leedule –, sest me näeme geopoliitilise olukorra negatiivset mõju,” ütles Leedu Euroopa asjade minister Sigitas Mitkus intervjuus selle kuu alguses. „Mõnikord on raske [investoreid] veenda, et … meil on kõik vajalikud võimalused olemas.”

Kuid skeptikud hoiatavad, et igasugune otsene rahaline toetus, mida Fitto pakkuda saab, on napp, arvestades probleemi ulatust ja bloki seitsmeaastase eelarve vähenemist.

EL on Moskva vastu kokku leppinud 19 sanktsioonipaketis, et halvata Venemaa sõjamajandust, mis on alates 2022. aasta veebruarist rahastanud Kremli sissetungi Ukrainasse.

Sellega on Soome, Eesti, Läti ja Leedu kõik kannatanud. Samal ajal, kui Kremli sissetungi oht on turiste ja investoreid eemale peletanud, on sanktsioonid lämmatanud piiriülest kaubandust Venemaaga ning kõike on halvendanud pandeemiajärgne hüppeliselt tõusnud inflatsioon. Langevad eluasemehinnad on ettevõtetel raskendanud ka pankadelt laenude saamiseks tagatise pakkumist.

„Inimesed, kellel olid piiriülesed sidemed, millel oli teatud majanduslik mõju, on need kaotanud,” ütles Eesti rahandusminister Jürgen Ligi väljaandele Politico.

Tartust pärit Ligi on neid probleeme oma silmaga näinud, kuna tal on maja vaid nelja kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

„Eesti majandus on kõige rohkem kannatanud sõjast [mis põhjustas] probleeme investeeringute ja töökohtadega,” lisas Ligi.

Komisjoni viimase prognoosi kohaselt peaks Eesti majanduskasv 2025. aastal olema vaid 0,6 protsenti – see on tunduvalt alla EL-i keskmise –, kuigi majanduse eeldatav elavnemine toimub 2026. ja 2027. aastal.

Veel ühe finantsraskuste märgina rikkus Soome 2025. aastal Komisjoni eelarvereegleid liigsete kulutuste ja sõjast tingitud majanduslanguse tõttu.

„Me tunnistame Soome rasket majandusolukorda, sealhulgas geopoliitilist olukorda ja Venemaa piiri sulgemist,” ütles teisipäeval Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.

Kuid Fitto valikud võivad olla piiratud kuni bloki uue seitsmeaastase eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) valmimiseni 2028. aastaks.

„Minu arvates ei tule teatisega uut raha, vaid ideid, mida saab järgmises MFF-is ellu viia,” ütles anonüümseks jääda soovinud EL-i diplomaat, kes arutas eelseisvat seadusandlust.

Pidades silmas EL- praeguse rahapaja vähenevaid ressursse, nõuab Leedu peaminister Mitkus, et Balti ettevõtetel oleks alates 2028. aastast eelisjuurdepääs EL-i uutele rahastamisprogrammidele – midagi, mis Komisjoni juulikuises eelarve ettepanekus praegu puudub.

Eesliini riikide ametnikud uurivad teisi võimalusi. Nende hulka kuuluvad Brüsseli riigiabi eeskirjade leevendamine, et nad saaksid toetada raskustes olevaid ettevõtteid, ja Euroopa Investeerimispanga panustamine tagatiste andmisel ettevõtetele, kes soovivad piirkonda investeerida.

Kuigi eelseisev strateegia juhib tähelepanu neile probleemidele, tunnistavad ametnikud eraviisiliselt, et nende koheseks lahendamiseks on ebatõenäoline mobiliseerida piisavalt raha. „See loob narratiivi, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus saab midagi ette võtta [idapiirkondade pakiliste probleemide, näiteks] droonide tootmise heaks,” ütles eespool tsiteeritud EL-i diplomaat. Kuid enne 2028. aastat „ma uut raha ei oota”.