Venemaa tänaöine 16. oktoobri rünnak tähistas Ukraina õhujõudude andmetel põhinevate arvutuste kohaselt tänavuse 2025. aasta suurimat ballistiliste rakettide Iskander-M/KN-23 ühekordset kasutamist Ukraina territooriumi vastu, vahendab Insider.

Ühtegi välja lastud raketti ei õnnestunud alla tulistada. Financial Times teatas varem, et Venemaa oli oma rakette täiustanud, muutes need võimelisemaks Ukraina õhutõrjesüsteemide eest eemale hoidma. Varem oli ühes rünnakus kasutatud maksimaalselt 14 Iskander-M raketti, kusjuures sellised lasud registreeriti 24. mail ja 10. oktoobril 2025.

Ukraina õhujõudude teatel algatas Venemaa 16. oktoobri öösel energiainfrastruktuuri rajatistele ühendrünnaku, sooritades 357 õhurünnakut: 320 ründedrooni ja 37 raketti, millest 28 olid ballistilised. Peamised rünnakud olid suunatud Poltaava ja Harkivi oblastitele.

Rünnakus kasutati kokku 26 ballistilist raketti Iskander-M/KN-23, mis lasti välja okupeeritud Krimmist ning Venemaa Kurski ja Voroneži oblastist, kahte aeroballistilist raketti Kinžal, kahte tiibraketti Iskander-K ja seitset juhitavat õhk-õhk-raketti Kh-59.

Ukraina sõjaväe andmetel õnnestus õhutõrjeväel alla tulistada või summutada 288 sihtmärki, sealhulgas 283 drooni ja viis raketti Kh-59. Otsetabamused registreeriti 14 asustatud piirkonnas ning raketid tekitasid kahju ka kahes teises asukohas. Veel 18 raketti läksid õhuväe andmetel „kohapeal kaduma”.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul said tabamusi Vinnitsa, Sumõ ja Poltaava oblasti energia- ja tsiviiltaristu rajatised. Tšernihivi oblastis sai kahjustada Nižõni postkontor, üks inimene sai vigastada.

Harkivi oblastis tabasid raketid kriitilise tähtsusega taristuobjekte ja riikliku hädaolukordade teenistuse üksust, põhjustades inimohvreid. President märkis, et Venemaa kasutab „topeltterrorit” – korraldab järelrünnakuid kohtadele, kus juba töötavad pääste- ja energeetikatöötajad, ning kasutab ka kobarmoonaga relvastatud droone.

Financial Times teatas varem, et Venemaa on täiustanud oma rakette Iskander-M ja Kinžal, muutes need võimelisemaks Ukraina õhutõrjesüsteemide eest eemale hoidma. Väljaande andmetel sooritavad raketid oma trajektoori viimases faasis järske manöövreid või sukeldumisi, mis takistab Patriot raketisüsteemide tööd – need on ainsad süsteemid, mis on võimelised ballistilisi rakette alla tulistama.

Analüüs näitas, et augustis suutsid Ukraina õhutõrjesüsteemid alla tulistada 37% Venemaa ballistilistest rakettidest, võrreldes septembriga, kus sama näitaja oli vaid 6%. Neid järeldusi toetab ka USA kaitseluureagentuuri aruanne, milles märgitakse Venemaa rakettide „taktikalisi täiustusi”, mis muudavad nende tõrjumise raskemaks. Septembri lõpus hoiatas Volodõmõr Zelenski, et Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina energiainfrastruktuuri vastu.