Soome siseministeeriumi tellitud uuringus uuriti ajutise kaitse saanud ukrainlaste tööhõivet, nende tulevikuplaane ja kavatsusi Ukrainasse naasta pärast ajutise kaitse lõppemist.

Eelkõige on ukrainlaste kohanemist Soomega toetanud keeleoskuse arendamine ja üleminek vastuvõtusüsteemilt munitsipaalteenustele. Suhteliselt madal tööhõive määr on aga endiselt probleemiks. Veebiküsitlusele vastas tänavuse, 2025. aasta juulis-augustis 2085 ukrainlast.

Enamik vastanutest (63%) olid pärit Ida-Ukrainast. Nad tunnevad, et kodumaale naasmine on ohtlik, ja vaid 6% ütles, et kavatseb pärast sõja lõppu Ukrainasse naasta.

Soome jääda plaanivate inimeste osakaal on võrreldes varasemate uuringutega märkimisväärselt kasvanud. 66% vastanutest ei kavatse enam Ukrainasse naasta, võrreldes 27%-ga 2022. aasta suvises uuringus ja 51%-ga 2023. aasta sügiseses uuringus. 26% vastanutest ei olnud veel teinud otsust naasmise või jäämise kohta (2022: 39%; 2023: 35%).

Peaaegu pooled vastanutest (48%) plaanivad taotleda Soomes elamisluba töö, õppimise või perekondlike sidemete alusel, kui ajutise kaitse tähtaeg lõpeb. 14% vastanutest ütles, et kavatseb jätkata Soomes elamist juba antud elamisloaga.

Töö- või õppekoha leidmine on elamisloa saamise ja Soomes viibimise eeltingimus, kuna EL-is ei ole plaanis luua uut tüüpi luba, mis oleks spetsiaalselt ukrainlastele suunatud. Kui tavapärase elamisloa tingimused ei ole täidetud, on alternatiiviks naasta Ukrainasse.

Soome keele oskus toetab tööle saamist

Soome ja inglise keele oskuse osakaal on igal aastal suurenenud. Praegu teatas umbes 38% vastanutest, et nad saavad soome keeles töötada või õppida (2022: 0%, 2023: 12%). Umbes 34% soome keele oskajatest olid tööl ja vaid 19% oli neid, kelle soome, rootsi või inglise keele oskus oli ebapiisav.

Kõigist vastanutest olid 67% aktiivselt tööd otsinud, kuid ainult 30% olid leidnud töö (2023: 28%). 33% vastanute puhul, kes ei olnud tööle kandideerinud, olid kõige levinumad põhjused tööle kandideerimata jätmiseks enesehinnangu kohaselt kehv keeleoskus (72%) ja halb tööhõive olukord (25%). Iga viies vastaja tõi välja tervise- ja sotsiaalsed põhjused.

Vastuste põhjal suureneb töötavate ja õppivate inimeste osakaal Soomes veedetud ajaga. Kõige levinumad tööhõivesektorid on toiduainetööstus (17%), kinnisvara hooldus ja koristus (12%) ning tööstus (12%).

Ajutine kaitse on ajutise iseloomuga

EL-i riigid on pühendunud pakkuma ukrainlastele ajutist kaitset seni, kuni kaitsevajadus on olemas. EL on otsustanud pikendada ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2027. Mis pärast seda juhtub, on veel raske ennustada. On selge, et ajutine kaitse on ajutise iseloomuga ja lõpeb mingil hetkel. Hinnanguliselt on Soomes praegu umbes 48 000 ukrainlast, kellel on ajutine kaitse.

Euroopa Liidu Nõukogu avaldas 2025. aasta septembris soovituse ajutise kaitse koordineeritud lõpetamise kohta. Aruanne koos soovitusega aitab ametivõimudel võimalikult hästi valmistuda olukorraks, kus Ukraina sõda lõpeb, riigi olukord stabiliseerub ja ukrainlaste ajutine kaitse EL-is lõpeb. Eesmärk on tagada, et ukrainlased saaksid piisavalt teavet selle kohta, kuidas taotleda regulaarseid töö-, õppe- ja perepõhiseid elamislubasid, samuti vajalikku tuge tagasipöördumiseks, kui Soome jäämise tingimused ei ole täidetud.

Aruande koostasid siseministeeriumi tellimusel Ukraina päritolu teadlased Arseni Svõnarenko ja Anastassia Koptsjuhh. Siseministeeriumi juhtimisel on varem koostatud kaks aruannet Soomes ajutise kaitse saajate olukorra kohta, millest esimene avaldati 2022. aasta sügisel ja teine ​​2024. aasta kevadel.