USA endine luureohvitser Sean Wiswesser ütleb intervjuu alguses, et ta ei taha tagantjärele tarkuse moodi kõlada – aga luureteenistused said juba varakult aru, milline juht Vladimir Putinist saab.

Wiswesser on jälginud Putini võimuletulekut ja tegevust peaaegu neli aastakümmet. Ta on endine CIA ohvitser, kes on spetsialiseerunud Venemaa luurele.

Yle kohtus Wiswesseriga Helsingis, kus ta rääkis lääneriikide ettevalmistustest Venemaa luuretegevuseks.

Lääne luureteenistustel oli juba 2000. aastate alguses selge pilt sellest, mis mees Putin on.

Me teadsime, kes ta on. Putin on KGB ja FSB mees. Ta on alati olnud luureohvitser – ja käitub vastavalt, sõnab ta.

Wiswesseri sõnul kasutab Putin võimuvahenditena hirmu, valesid ja ebakindlust.

Ta on täpselt see, keda me kahtlustasime – võib-olla hullemgi, märgib ta.

Wiswesseri sõnul pole Putin oma karjääri jooksul muutunud. Ta on jäänud samaks meheks, kes alustas KGB ridades Leningradis 1970. aastatel.

Putin alustas vastuluures. See on keskkond, kus kedagi ei usaldata ja kõik on potentsiaalne oht. See peegeldub siiani tema Venemaa juhtimises – ta ei usu avatusse ega kompromissidesse, räägib ta.

Wiswesseri sõnul on Putin enda ümber ehitanud võimuvõrgustiku, mis põhineb lojaalsusel ja korruptsioonil.

Putin on loonud süsteemi, kus teda teenitakse hirmu ja raha abil. Teda ümbritsevad niinimetatud silovikid – endised julgeoleku- ja luureohvitserid, kes kontrollivad majandust, meediat ja armeed, lisab ta.

Wiswesseri sõnul on Venemaa presidendi eesmärk taastada Nõukogude mõjuvõim – ja see teeb ta ettearvamatuks.

Putin ise ütles, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Ta pole seda kunagi aktsepteerinud. Ta püüab seda viga iga hinna eest parandada, räägib ta.

Wiswesser märgib, et Putini teod ei ole juhuslikud, vaid pikaajalised ja tahtlikud.

Ta tegutseb samm-sammult. Gruusia, Krimm, Ida-Ukraina, kogu Ukraina sõda – need ei ole eraldi sündmused, vaid osa samast strateegiast. Putin ei peatu enne, kui ta on selleks sunnitud, märgib ta.

Wiswesseri sõnul on Venemaa luureteenistused Putini võimu tuumik.

Putin ei usalda armeed ega poliitikuid. Ta usaldab luuret, sest ta ise on selle produkt. Tema vaatenurgast ei ole luure tööriist, vaid riigi tuum, sõnab ta.

Venemaa julgeolekuteenistused – eriti FSB ja välisluureteenistus SVR – tegutsevad nagu riiklik kuritegelik võrgustik, kirjeldab Wiswesser.

Nad on harjunud mängima räpast mängu. Nad avaldavad survet, annavad altkäemaksu ja kasutavad hirmu relvana. Soomes ja teistes Venemaaga piirnevates riikides on see eriti nähtav hübriidsõja ja küberohtude kaudu, lausub ta.

Venemaa luure on tohutu suurusega. Wiswesser võrdleb olukorda malemänguga, kus vastaspoolel on suurem arv nuppe.

Venemaal on hinnanguliselt 100 000 FSB töötajat ja see on vaid üks osa nende luuresüsteemist. Ükski lääneriik ei suuda sellele arvule lähedalegi jõuda, märgib ta.

Wiswesseri sõnul pole Venemaa julgeolekuteenistus kunagi olnud tugevam kui praegu, sest see allub ainult ühele mehele, Putinile.

Wiswesseri sõnul on Soome nüüd Venemaa luure jaoks veelgi olulisem sihtmärk – ja osa laiemast hübriidsõjast.

Soome on olnud Venemaa luure sihtmärk juba enne NATO liikmeks saamist. Nüüd on riigi profiil ainult kasvanud. Te olete praktiliselt salajases sõjas Venemaa luureteenistustega, ütleb Wiswesser.

Wiswesser leiab, et Soomet ei rünnata sõjaliselt, vaid mõjuvõimu abil.

Venemaa ei ründa üle piiri tankidega. Ta ründab internetis, propaganda, desinformatsiooni ja raha abil, räägib ta.

Wiswesser rõhutab, et Soome on oluline osa NATO põhjapoolsest kaitsest.

Soomel on pikk piir Venemaaga. Osa sellest ei ole nii kontrollitud, kui peaks. See on risk, mida Venemaa oskab ära kasutada, lausub ta.

Wiswesser peab kübermõjutamist Venemaa kõige efektiivsemaks relvaks. Tema sõnul pole ükski sihtmärk liiga väike.

Hakkasin uudiseid jälgima ja selgus, et isegi kõige väiksemad elektriettevõtted on Venemaa ja Hiina häkkerite sihtmärgiks. Puudub infrastruktuur, mida nad ei saaks proovida mõjutada, sõnab ta.

Ta märgib, et paljudes lääneriikides ei märgata rünnakuid isegi õigeaegselt.

Tihti pole küsimus selles, kas rünnak tuleb, vaid selles, kas see on juba toimunud ilma, et keegi oleks seda korralikult märganud, räägib ta.

Ta hoiatab ka Venemaa püüdluste eest mõjutada lääneriikide poliitilist kliimat.

Venemaa otsib probleeme, mis inimesi lõhestavad – migratsioon, tööpuudus, kaitsekulutused. Eesmärk on suurendada umbusaldust ja nõrgestada otsustusprotsessi, lausub ta.

Wiswesseri sõnul kasutab Venemaa ka niinimetatud illegaale – kõrgelt koolitatud luureohvitsere, kes elavad Läänes valeidentiteedi all.

Putin ise on selle illegaalide programmi suur fänn. Kui suur hulk salajastes missioonides töötanud diplomaate välja saadeti, siis nende salaagentide arv ainult suurenes, tunnistab ta.

Nad koguvad infot, aga püüavad ka arvamusi mõjutada ja demokraatlike institutsioonide vastu umbusaldust külvata, ütleb Wiswesser.

Võin garanteerida, et Soomes on Vene luureohvitsere, kes elavad normaalset elu ühiskonna erinevates sektorites. Neid on kõigis NATO riikides, sõnab ta.

Wiswesser märgib, et Venemaa luurel on pikk ajahorisont.

Putin ja tema masinavärk mõtlevad aastakümneid ette. Läänes on poliitiline tsükkel neli aastat. Venemaa eeliseks on see, et nad saavad oodata, sõnab ta.

Wiswesser märgib, et parim kaitse on teadlikkus.

Kõige olulisem on ära tunda tegelik oht ja mitte raisata ressursse omavahelistele vaidlustele, lausub ta.

Venemaa püüab mõjutada ka emotsioonide kaudu. Kui sa tunned ära nende meetodid, oled juba sammu võrra ees, lisab ta.