Vene sõjalaevad on korduvalt sõitnud kokkupõrkekursil, sihtinud relvi Taani sõjalaevade pihta ja häirinud navigatsioonisüsteeme Taani väinades, mis ühendavad Läänemerd Põhjamerega, teatas riigi kaitseluureteenistus reedel.

Sellised intsidendid võivad põhjustada tahtmatut olukorra eskaleerumist, vahendab Reuters.

Läänemere piirkond on pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ning veealuste kaablite, gaasijuhtmete katkestuste, õhuruumi rikkumiste ja droonide vaatlustega seotud intsidente endiselt kõrgendatud valmisolekus, mis suurendab pingeid Moskva ja lääneriikide vahel.

Taani on Ukrainat sõjas Venemaaga kindlalt toetanud ja suurendanud oma sõjalist eelarvet ning võtnud endale kohustuse hankida kaugmaa-täppisrelvi, mis on võimelised tabama sihtmärke Venemaa siseselt.

„Oleme näinud mitmeid intsidente Taani väinades, kus Taani õhujõudude helikoptereid ja mereväe laevu on sihtinud jälgimisradarid ja Vene sõjalaevad on relvad neile suunanud,” ütles Taani kaitseluureteenistuse direktor Thomas Ahrenkiel pressikonverentsil.

Ta ütles, et Vene sõjalaevad on väinade läbimise ajal sõitnud kokkupõrkekursil Taani laevadega.

Ahrenkieli sõnul on Vene sõjalaev Taani vetes ankrus olnud üle nädala, mis viitab Moskva võimalikule sekkumisele, kui Taani üritaks piirata Vene varilaevastiku liikumist, mis koosneb tankeritest, mida kasutatakse möödahiilimiseks lääneriikide sanktsioonidest, mis kehtestati seoses Ukraina sõjaga.

Mais eskaleerusid pinged Läänemerel, kui Venemaa saatis hävituslennuki Eesti peatatud Venemaale suunduva naftatankeri peale, mida kahtlustatakse varilaevastiku osana tegutsemises.

Taani väinades, mis on tihe rahvusvaheline laevaliiklustee, liiguvad sageli Vene sõjalaevad, mida tavaliselt eskordib Taani merevägi.

Ahrenkieli sõnul on kaitseluure registreerinud ka Venemaa sõjalaevu, mis seilasid läbi Taani väinade sonari ja segamisseadmetega. Ta ütles, et on väga tõenäoline, et nad vähemalt ühel korral segasid signaale ja põhjustasid Taanis ulatuslikke GPS-häireid.

Taani luureteenistuse hinnangul peab Venemaa Taani ja laiemalt läänemaailma vastu hübriidsõda.

„Venemaa kasutab sõjalisi vahendeid, sealhulgas agressiivseid vahendeid, et avaldada meile survet ilma traditsioonilises mõttes relvastatud konflikti piiri ületamata,” ütles Ahrenkiel.

Moskva on korduvalt eitanud vastutust hübriidrünnakute eest Euroopas. President Vladimir Putin naljatas neljapäeval, et ei lennuta enam droone Taani kohal, ja nimetas „jamaks” ideed, et tema riik võiks potentsiaalselt rünnata NATO liiget.

Valge Maja teatas reedel, et Vene mereväe provokatsioonide aruanne Taani vastu on tõsine asi.

„Valitsus võtab seda väga tõsiselt ja me jälgime seda pidevalt. Valges Majas asuv riikliku julgeoleku nõukogu on pidevas kirjavahetuses meie NATO liitlastega ja president räägib ka paljudega neist,” ütles Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt ajakirjanikele briifingul.

Vaatamata intsidentidele rõhutas kaitseluure, et Taani vastu otsest sõjalist ohtu ei ole.

Peaminister Mette Frederiksen kirjeldas aga eelmisel nädalal hiljutisi droonide sissetunge Taani lennujaamade ja sõjaväeobjektide kohale kui hübriidrünnakut riigi vastu.

Kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et intsidentide uurimine jätkub ja toimepanija isiku kohta pole veel järeldusi tehtud.

Lääne julgeolekuagentuurid on nimetanud hübriidohte, mis hõlmavad sabotaaži, desinformatsiooni, spionaaži ja küberrünnakuid üha agressiivsemateks.

NATO on vastuseks droonide sissetungidele tugevdanud oma Läänemere operatsioone. Rootsi esitas reedel uue seaduseelnõu, et laiendada oma piirivalve mereseiret.