Kui soomlanna Veera metsa läheb, on palgapäev. Parimatel suvedel teenib ta mustikaid ja pohli korjates kuni 2000 eurot ja see on vaesele inimesele suur raha.

Korraga rohkem kui minu kuusissetulek, kirjeldab naine.

Sel suvel korjas ta paarsada liitrit marju, vahendab Yle.

Madala sissetulekuga inimeste mitteametlikud töökohad on sel aastal Facebooki gruppides elav nähtus olnud. Kuulutustes küsitakse näiteks, kas toidukoti eest saaks koera jalutada või muud väiksemahulist tööd teha.

Yle küsis Facebooki gruppide administraatoritelt, kui levinud see nähtus nende gruppides on. Vähemalt mõnes neist on see selgelt nähtav.

Vaihtorinki Pori grupis vahetavad kaubad omanikku, aga pakutakse ja küsitakse ka teenuseid. Grupi administraator Siri ütleb, et nende arv on viimasel ajal suurenenud, eriti viimase aasta jooksul.

Üha rohkem on inimesi, kes küsimusi esitavad. Kas saab aknaid pesta, koristada, marju korjata, ütleb ta.

Põhja-Savos on sama nähtust täheldatud sotsiaalmeedia gruppides. Pakutakse tühjade pudelite poodi viimist ja mõned tahavad isegi grupi kaudu raha laenata.

Veera müüb oma marju samuti Facebooki gruppides.

Ostjate leidmine on olnud lihtne. Koduteel Asikkalas on reklaamsilt, mis meelitab peatuma. Püsikliendid on juba olemas.

Marjade müümise hea külg on see, et tulu on maksuvaba. Iga metsast seaduslikult korjatud euro läheb inimese enda taskusse.

See on väga oluline. Mul poleks energiat tegeleda paberimajanduse ja bürokraatiaga, mis kohe maksude maksmisel tekivad. See mõjutaks toetusi ja võiks need isegi mõneks ajaks ära võtta ning mul pole selleks energiat, sõnab Veera.

Elu on rahaliselt kitsas. 28-aastane Veera elab maal koos oma abikaasaga. Maja vajab renoveerimist ja õuel siblivaid kanu on vaja toita.

Mõlemad õpivad Lahtis. Veera, kes õpib ehitajaks, unistab ettevõtte loomisest, vanade majade renoveerimisest ja nende looduslähedasest sisustamisest.

Ainus kindel sissetulek on sissetulekust sõltuv töötutoetus. Veera jagas varem oma kodulinnas ajalehti, aga kui tema püsiv töökoht Postis kollektiivläbirääkimiste tulemusel tähtajaliseks muutus, lahkus ta töölt ja läks õppima.

Kõik, mis tuleb, see läheb. Ma ei saa endale lubada väljas söömist ega kinno minekut ega midagi muud, mis maksab, sõnab ta.

Asikkala piirkonna metsad pakuvad palju rõõmu. Looduse keskel ununevad mured ja rahuneb meel. Samuti on palju kasulikku liikumist.

Eelmise 2024. aasta aprillis kaotas valitsus töötutoetuse, tööturutoetuse ja eluasemetoetuse kaitstud komponendi. Enne seda sai teenida 300 eurot kuus, ilma et see neid toetusi mõjutaks.

Tampere Ülikooli sotsiaal- ja tervishoiupoliitika professor Juho Saari ütleb, et valitsuse otsus on madala sissetulekuga inimeste elu veelgi hullemaks teinud. Väikest lisatööd nagu lastehoid või lehtede riisumine tuleb teha süütundega.

Saari on tegeliku varimajanduse vastane. Samas sooviks ta näha leebemat suhtumist väikestesse, varjatud lisatuludesse. Nendelt kogutav maksutulu on nii väike, et selle kogumise kulud ületavad tulusid.

Varimajandust tasub kontrolli all hoida ja kellelegi ei tohiks selles järeleandmisi teha. Selline väikeettevõtlus inimestele, kes on tõeliselt raskes olukorras ja saavad sellest paarkümmend eurot nädalas, ei tohiks olla keelatud, ütleb Saari.

Professor Saari ütleb, et madala sissetulekuga inimesed teevad üsna palju lisatööd. Need, kes saavad seda endale lubada, kõige õnnelikumad ebasoodsas olukorras olevatest, teevad seda.

Neil on palju oskusi, neil on palju võrgustikke ja nad püüavad oma igapäevaelu reguleerida nende väikeste, teistele inimestele suunatud üsna süütute teenustega, ütleb Saari.

Tampere naise Nellil sissetulek koosneb paljudest osadest. Ta hoolitseb osalise tööajaga eakate eest ning saab perehooldustoetust ja puudetoetust oma autistliku poja eest hoolitsemiseks. Lisaks saab ta eluasemetoetust ja õdede ametiühingult osalist töötutoetust.

Ta ei saa endale midagi lisaks lubada.

Võib-olla on kõige raskem oma lastele näidata, et saab hakkama ja läheb hästi. Kui nad midagi küsivad, püüan ma välja mõelda midagi odavamat, ütleb Nelli.

Väike lisasissetulek tuleb naabruskonna laste hoidmise eest.

Mõnikord toimib sama asi ka vastupidi, st naabrid hoiavad Nelli lapsi.

See suurendab kogukonnatunnet ja turvatunnet. Kui valitsus meid ei aita, peame üksteist toetama, sõnab ta.

Nelli esineb selles loos ainult eesnimega, sest ta pole kõiki oma sissetulekuid maksuametile deklareerinud.

Nelli hoolitseb lapse eest üle nädala. Petteri Orpo valitsus saab temalt kriitikat.

Keegi ei taha olla vaene. Me kõik anname endast parima, et hakkama saada. On kahetsusväärne, et meilt võetakse viimane elatusallikas. On raske või isegi võimatu rohkem teenida, ütleb Nelli.

Professor Saari sõnul on Soomes palju inimesi, kellel ei jää kuus isegi eurot üle. Paljude inimeste igapäevaelu on võlgades.

Võib-olla on inimesed oma kulutusi vastavalt varasemale eluolukorrale kohandanud ja ei saa neid kulutusi vähendada, kuna toetusi on kärbitud ja ostujõud on nõrgenenud, ütleb Saari.

Olukorra leevendamiseks taastaks ta kaitstud komponendi, ennekõike sotsiaalabi osas.

See oleks lahendus, mis teeks paljude inimeste õiglustunde ja igapäevase elu osas asja lihtsamaks ning see ei oleks kohutavalt kallis, märgib ta.