Soome president Alexander Stubb ja peaminister Petteri Orpo andsid pärast kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga pressikonverentsi Soome ajakirjanikele.

President Stubb ütles, et see oli Soome jaoks hea päev.

Soome ja Ameerika Ühendriigid allkirjastasid kavatsuste protokolli 11 jäälõhkuja ehitamiseks. Seitse neist plaanitakse ehitada Ameerika Ühendriikides ja neli Soomes.

„Soovin rõhutada, et see on Soome võit,” ütles Stubb.

Stubbi sõnul tegi tehingu võimalikuks Soome merendussektor. Ta tänas ettevõtteid, poliitikuid ja ametivõime, kes asja edendamisse kaasatud olid.

Stubbi sõnul oli läbirääkimiste ajal presidendi rollis olemine „lihtne”.

Stubb ütles, et kui USA ametnikud oleksid jäälõhkujate arvu osas otsuse teinud, oleks tellitud jäälõhkujate arv „olnud oluliselt väiksem”.

Ta ütles, et tehingu kohta tegi lõpliku otsuse Trump.

Peaminister Orpo kirjeldas seda kui Soome jaoks „suurt hetke”. Ta ütles, et jäälõhkuja leping on „oma kategoorias ainulaadne”.

Orpo sõnul on see päev mitmes mõttes ajalooline ja edukas. Ta kiitis asjaolu, et lisaks Trumpile said soomlased kohtuda ka teiste USA tippjuhtidega, näiteks asepresident J. D. Vance’iga.

Orpo sõnul avab jäälõhkujate leping rohkem uksi Soome ja Ameerika Ühendriikide koostööks.

Orpo tänas läbirääkimistel osalenud gruppi, Soome ettevõtteid ja kõiki, „kes selles töös osalesid”.

Ajakirjanike küsimuse peale konkreetsete summade kohta vastas Orpo, et see on selgitamisel, kuid laias laastus on tehingu väärtus umbes paar miljardit eurot. Tema sõnul toob tellimus Soome jaoks kaasa umbes 7000–10 000 inimtööaastat.

Olukorda mõjutab see, millist tuge Ameerika Ühendriigid vajavad. Ta mainib, et Soome oskab näiteks jäälõhkujatele mootoreid toota.

Soome oskusteavet müüakse veel aastaid, ütles Orpo.

Stubbi sõnul on Soome jäämurdjate sektoris „üsna isemajandav”. Ta ütles, et oskusteavet on keeruline otse müüa, seega on uudis merendusele ja Soome oskusteabele „igas mõttes hea uudis”.

Stubbilt küsiti, kas ta oli pettunud Valge Maja külastuse lühiduse pärast – „et see oli lihtsalt protokolliline”.

Stubbi sõnul oli see eelnevalt kokku lepitud. Ta ütles, et president Trumpil on tihe ajakava.

Järgnev küsimus oli samal teemal. Temalt küsiti, kas Stubb oleks soovinud arutada rohkem olukorda Gazas ja Ukrainas.

Stubb ütles, et meelde tuleb ütlus „pessimist ei pettu kunagi”. Ta mainis, et Soome allkirjastas olulise lepingu ja Soome ajakirjanikud said Valges Majas palju küsimusi esitada.

Rõõmustagem nende asjade üle. Tänases päevas pole mingit pettumust, ütles Stubb.

Stubb kommenteeris Trumpi väidet Soome kaitsmise kohta Venemaa vastu.

Stubbile meeldis avaldus, kuid ta kutsus üles selliste avaldustega mitte „üle pingutama”. Ta ütles, et kõige olulisem toetus on endiselt NATO artikkel 5.

Orpo sõnul oli Trumpi avaldus „hea sõnum soomlastele”. See, et Trump väljendas oma pühendumust ühisele kaitsele, on Orpo jaoks oluline.

Stubbi sõnul oli oluline leping nüüd ära teha, kuna esimene jäälõhkuja peaks Ameerika Ühendriikidesse üle antama 2028. aastal.

Orpo väitel ühendab Soome asukoht riiki Ameerika Ühendriikidega Arktika piirkonna olulisuse tõttu.

Stubb rääkis üllatavast hetkest augustis. Ta ütles, et sai kõne keset ööd.

„Valge Maja oli õppinud, et kui telefon on [––] hääletu peal, siis kui helistada kolm korda, saab läbi,” rääkis Stubb.

Stubbi sõnul oli helistajaks Trump, kes ütles, et ta ei kavatse osta kasutatud jäälõhkujat, kuna see on liiga vana.

Stubbi sõnul oli see oluline hetk, mida tasus kiiresti ära kasutada. Oli ebakindlust, kas see saab parlamendis kongressis toetuse.

Stubb ütles, et jäälõhkuja lepingu pärast pole vaja muretseda, aga väikeses riigis „tuleb oma positsioon iga päev välja teenida”.

Ta ütles, et lähiaastatel võib tekkida olukordi, kus Soome pole nii oluline kui praegu.

„Me peame mõistma ka oma positsiooni selles globaalses poliitilises olukorras. See on oluline, aga see ei kesta igavesti,” ütles Stubb.

Orpo sõnul „oleme kõik harjunud” tundma president Trumpi üllatavaid samme.

Orpo sõnul toob jäälõhkuja lepingu allkirjastamine valitsuste tasemel sõlmitud lepingule „stabiilsust ja turvalisust”.

Orpolt küsiti, millise mulje jättis Trump, kellega ta kohtus esimest korda.

Orpo sõnul oli see hetk ajalooline mitte ainult peaministri institutsiooni, vaid ka isiklikust vaatenurgast.

Orpo sõnul üllatas Trump teda oma tähelepanelikkusega. Tema sõnul andis Trump talle pressikonverentsil ka sõna.

Stubbi sõnul on see, et president ja peaminister saavad koos töötada ja erinevaid rolle täita, institutsiooniliselt funktsionaalne.

Nüüd on Soome peaministril ka kontakt USA administratsiooniga, ütles Stubb.

Stubbilt küsiti tema heade isiklike suhete kohta Trumpiga ja mure kohta Ameerika demokraatia arengu pärast.

Stubb ütles, et tema arvates on olemas „reaalsusi, mida saab mõjutada”, aga ka asju, mida ei saa mõjutada.

See, et USA president soovib hetkel – vähemalt hetkeliselt [––] – kuulda Soome seisukohti, on Stubbi sõnul hea asi.

Stubb ütles, et ta saab eraviisiliselt tõstatada küsimusi, mida avalikult tõstatada ei saa.

Stubb ütles, et Soome kaitseb demokraatiat ja vaba ühiskonda. Ta ütles, et on viimastel kuudel saanud teemasid tõstatada.

Orpo avaldas lootust, et Ameerika Ühendriikide roll Soome kaubanduspartnerina kasvab. Tema sõnul on Ameerika Ühendriikide roll juba praegu märkimisväärne.

Stubbi sõnul tuleb lähedastes suhetes hoolitseda selle eest, et „säiliks teatud iseseisvus”.

„Seepärast on oluline, et meil oleksid mitmes mõttes head suhted,” ütles Stubb.

Finnish President Stubb, Prime Minister Orpo speak after Trump meeting https://t.co/YE3aIYYHEm

— Reuters (@Reuters) October 9, 2025