Soome on nõudnud droonimüüri koondamist idapiirile, kuid need lootused näivad olevat purunenud.

Kõige hullem hirm sai teoks, kui Euroopa Komisjon tegi eile neljapäeval 16. oktoobril ettepaneku hajutada droonikaitse kogu Euroopa peale, vahendab Yle.

Otsust on peetud Soome lüüasaamiseks. Soome nõudmisi ei mõistetud EL-is.

Soome on lootnud droonimüüri toetusele EL-i ühisfondidest ja Lõuna-Euroopa riikide solidaarsusele. Näiteks on Itaalia saanud EL-ilt koroonaviiruse taastumise fondist ligi 200 miljardit eurot.

Asi on raha jagamises Ida ja Lääne vahel.

Järgmine EL-i finantsraamistik, mis algab 2028. aastal, lubab kaitseks 130 miljardit eurot, kuid raha on vaja kiiremini.

Kas otsus hajutada droonikaitse kogu Euroopa peale on Soome jaoks võit või kaotus?

Yle intervjueeritud asjatundjad on vastuses eriarvamusel.

Selle kohta küsiti riigikaitse kõrgkooli õhusõja peainstruktorilt Heikki Kankkiolt ja õhukaitsemuuseumi juhilt Esa Kelloniemilt.

Soome riigikaitse kõrgkooli õppejõud, kolonelleitnant Heikki Kankkio leiab, et otsus hajutada droonikaitse kogu EL-i peale on Soome jaoks õige.

Kankkio soovib loobuda terminist droonimüür.

EL-i poliitikute kasutatav termin droonimüür on kõnekujund, mis viitab droonide vastu võitlemiseks mõeldud kaitsesüsteemile, mitte tegelikule müürile.

Kankkio kasutaks droonimüüri asemel terminit Euroopa droonikilp. Avalikkuses on kasutatud ka sõna kuppel ja räägitud 360 kraadist – kaitsest kõigile piiridele.

Kankkio sõnul ei ole kavas seda ehitada igale neemele ja kuristikule.

Soomes on palju sood ja metsa. Selle kaitsmiseks on üsna mõttetu kasutada kalleid süsteeme. Selle asemel tasub kaitsta näiteks suuri linnu, sõnab Kankkio.

Sõjaoht on Soomes ja Vahemere maades erinev. Siiski usub ta, et on võimalik ehitada ühine EL-i droonikilp.

Vajame ühist juhtimissüsteemi, ühist olukorrapilti ja infot, mis liigub eri süsteemide vahel, märgib ta.

Õhukaitsemuuseumi juht kolonelleitnant Esas Kelloniemi peab ühtse Euroopa droonitõrjesüsteemi rakendamist keeruliseks.

Sellest saab keeruline võrrand. Iga riik mõtleb oma riikliku kaitsetööstuse tugevdamisele. Iga riik ehitab üles oma süsteemi, märgib ta.

Kelloniemi ei usu, et Lõuna-Euroopa on huvitatud ühise kaitse loomisest Venemaa vastu.

Mida kaugemal Vahemerest olla, seda enam tahavad nad rahus kohvikus espressot juua. Meie mured siin idapiiril pole eriti huvitavad, tunnistab ta.

Kelloniemi tuletab meile meelde, et droonitõrje on üks lahendamist vajav küsimus, kuid enne seda on vaja teha ka muid asju.

NATO peaks looma ühised tegutsemisreeglid, kuidas igas olukorras tegutseda, ja saatma need teisele poolele, öeldes, et kui teie käitute nii, siis käitume meie siin nii, sõnab ta.