Soome valitsus otsustas täna neljapäeval 23. oktoobril toetada Ukrainat 100 miljoni euroga, ostes relvi Ameerika Ühendriikidelt.

See on NATO koordineeritud toetuspakett nimega PURL, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome osaleb Balti- ja Põhjamaade ühises toetuspaketis, mis on kavas Ukrainale lähitulevikus tarnida.

Peaminister Petteri Orpo ütles, et rahastamisvahendid tulevad väljastpoolt raamistikku uue võlana.

„Me ei kärbi seda praegu mujalt,” ütles ta.

„Valik tehakse, isegi kui see suurendab võlga nii palju. Olukord Ukrainas on nii kriitiline. Jah, me peame olema kaasatud. Me ei saa sellest kõrvale jääda, kui kõik Põhjala ja Balti riigid on seal [kaasatud],” sõnas ta.

Põhimõtteline otsus osaleda tehti juba varem.

NATO peasekretär Mark Rutte ja USA president Donald Trump teatasid PURL-projektist juulis. Idee seisneb selles, et Ukrainale pakutakse regulaarseid relvatarneid ligikaudu 500 miljoni USA dollari väärtuses, mis hõlmaksid relvi, mille Ukraina ise on prioriteetideks määranud.

Nende hulka kuuluvad muuhulgas Patriot süsteemid, mida Ukraina hädasti vajab. NATO koordineerib sõjavarustuse transporti.

Soome ei olnud esimeste seas, kes selle toetusmudeliga liitusid, kuna riigi eelarve on kehvas seisus ja valitsus oli juba kehtestanud poliitika Ukraina toetamiseks, ostes varustust omaenda tööstuselt.

Orpo sõnul on praegu osalemise põhjuseks see, et olukord Ukrainas on kehv ja Ameerika Ühendriikidel on võimekus, mida Ukraina tõesti vajab.

„Seda on peetud Euroopa vaatenurgast mõistlikuks,” märkis ta.

Samal ajal on EL seadnud eesmärgiks, et üha suurem osa relvaostudest tuleks teha Euroopast. Kas relvade ostmine Ameerika Ühendriikidelt Ukraina toetamiseks pole vastuoluline?

Orpo ütleb ei, sest need on võimekused, mida Euroopas ei leidu.

Samal ajal on eesmärk rahastada Ukrainat ja toetada tema enda kaitsetööstust, hankida võimalikult palju Euroopast ja lõpuks hankida Ameerika Ühendriikidest või mujalt võimekusi, mida Euroopal pole, ütles Orpo.

Kieli Instituut, mis jälgib Ukraina toetust, teatas eelmisel nädalal, et sõjaline abi Ukrainale vähenes juulis ja augustis võrreldes esimese poolaastaga 43 protsenti, hoolimata PURL-projektist. Euroopa toetus vähenes koguni 57 protsenti.

Ameerika Ühendriigid pole aasta algusest peale uusi abipakette välja kuulutanud. Euroopa asendas need fondid aasta alguses. Suvel tempo aga aeglustus.

Orpo sõnul on ta numbrite pärast mures.

Ta osaleb täna neljapäeval EL-i juhtide tippkohtumisel ja rõhutab, et tuleks leida lahendus, mille abil saaks Venemaa külmutatud vahendeid kasutada sõjareparatsioonide laenuna Ukraina toetamiseks.

Orpo tänab ka seda, et EL-i juhid on otsustanud Venemaa 19. sanktsioonide paketi üle ja et Ameerika Ühendriigid on varem teatanud uutest sanktsioonidest, mis tabavad Venemaa naftaettevõtteid.

Ukraina presidendi kantselei andmetel olid septembri lõpuks kuus NATO riiki PURL-projekti panustanud üle kahe miljardi USA dollari. Need riigid on Holland, Taani, Norra, Rootsi, Saksamaa ja Kanada. Leedu, Läti, Eesti, Luksemburg, Belgia ja Island olid oma osalemisvalmidusest märku andnud. Väidetavalt anti eelmisel nädalal NATO kaitseministrite kohtumisel uusi lubadusi.