Soome liitub riikide grupiga, mis ostavad relvi Ameerika Ühendriikidelt ja annetavad need Ukrainale.

Suvel rõhutas Soome relvade ostmist oma tööstuselt. Kaitseminister Antti Häkkänen teatas täna kolmapäeval 15. oktoobril Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisele saabudes, et Soome liitub relvi ostvate riikide grupiga, vahendab Yle.

Me teame, et need on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega relvad. Iga Euroopa riik peab saama selles programmis osaleda, ütles Häkkänen.

Häkkänen ei ole veel valmis hindama, kui palju raha Soome relvahankesse panustab.

Ameerika Ühendriigid on andnud teada, et Ukraina toetamine relvaostudega on edaspidi Euroopa kohustus.

Euroopa riikides hakkavad Ukrainale vajalike materjalide riiulid tühjaks jääma. Seetõttu ostavad Euroopa riigid Ameerika Ühendriikidelt relvi, mida Ukraina on enda sõnul vajanud ja mida Ameerika Ühendriikidel on pakkuda.

Seega ei kavatse Ameerika Ühendriigid ise relvi annetada, vaid Euroopa peab nende eest maksma.

NATO allikate sõnul on see hind, mida Euroopa peab maksma selle eest, et Ameerika Ühendriigid jääksid NATO-le pühendunuks ja et Ukraina kaitse kokku ei kukuks.

Ameerika Ühendriigid on soovinud ka Euroopa kaitsekulutuste katmise üldise vastutuse üle anda Euroopa riikidele endile ning riigid on lubanud oma kaitsekulutusi suurendada.

Häkkäneni sõnul on USA administratsiooni seisukoht Ukraina sõja ülekandumisest Euroopale „enam-vähem õigustatud”. Häkkäneni sõnul ootab ta ka Lõuna- ja Lääne-Euroopalt oma panust, kui nad soovivad rahu.

Nn PURL-i algatus, Prioritised Ukraine Requirements List ehk Ukraina prioriteetsete nõuete nimekiri avaldati pärast NATO tippkohtumist Haagis.

Näiteks on Saksamaa selles osalenud, ostes nn paketi ehk 500 miljoni euro väärtuses relvi, mille USA annab üle ja NATO saadab Ukrainale. Juba enne paketti on Saksamaa olnud üks Ukraina suurimaid toetajaid.

Ka Holland, Norra, Rootsi ja Balti riigid on ostnud või lubanud osta relvi. Ministrite kohtumisel peaks relvaostu lubama mitu riiki. NATO andmetel on oste juba tehtud paari miljardi euro väärtuses.

Ukrainale ostetakse USA-lt eelkõige õhutõrjet ja soovitud Patriot-rakette, aga ka pikamaarakette.

Need on elutähtsad kaubad, eriti õhutõrjesüsteemid ja püüdurraketid. Nende abil saab Ukraina tagada, et tsiviilelanikkond ja peamised sotsiaalsed struktuurid on Venemaa jätkuva rünnaku eest võimalikult hästi kaitstud, ütles NATO peasekretär Mark Rutte tänase 15. oktoobri hommikul.

Häkkänen peab vastuoluliseks, et relvad tellitakse Ameerika Ühendriikidest, kuigi Euroopa kaitsetööstust tuleks kiiresti laiendada ja tõhusamaks muuta. Muud võimalust aga pole, kuna kõiki Ukrainale vajalikke relvi pole praegu Euroopas saadaval.

Siiski saavad riigid jätkata ka muu toetuse pakkumist Ukrainale, kas Euroopa tööstusest või omaenda varudest.

NATO riigid püüavad kiiresti hankida ja arendada seadmeid erinevate droonide avastamiseks ja tõrjumiseks. See nõuab nii traditsioonilist õhukaitset kui ka mitmesuguseid tehnilisi vahendeid.

Ministrid arutavad seda küsimust täna.

Soome on surunud peale tõhusat droonikaitset NATO idapiiril, mida EL on nimetanud droonimüüriks. NATO räägib hoopis droonide avastamisest ja tõrjumisest.

Soome lootused, et EL rahastaks droonide vastumeetmeid, eriti idas, seisavad silmitsi vastutuulega. Droone on märgatud kõikjal ja näiteks Taanis on kahtlustatud, et droone on saadetud nn varilaevastiku laevadelt. Ka Lõuna-Euroopa soovib oma osa droonide tõrjumisest.

Häkkänen peab droonide vastast võitlust pakiliseks, aga raha pole kusagil.

Kui me alustame esmalt väikeste ressursside hajutamisega, siis me ei leia korralikku efektiivsust, sõnab ta.

Me edastame sõnumi, et Venemaa oht on suurim idatiival ja teistel peab olema solidaarsust, et seda mõista, märgib ta.

Häkkänen ütleb, et ta mõistab, et droonide vastu tuleb võidelda ka mujal, kuid Venemaa sõjaline oht ei ole idas ja läänes sama.

Kaitseministrid arutavad seda küsimust täna õhtul pärast NATO tippkohtumist toimuval EL-i tippkohtumisel.