Ukraina on valmis sõdima veel vähemalt kolm aastat, ütles Poola peaminister Donald Tusk väljaandele Sunday Times.

„Zelenski ütles mulle, et ta loodab, et sõda ei kesta 10 aastat – aga Ukraina on valmis jätkama võitlust veel 2–3 aastat,” ütles Poola peaminister.

68-aastane Tusk on endine Euroopa Ülemkogu eesistuja ja üks kogenumaid Euroopa poliitikuid.

Tusk ütles, et Ukrainal on õigus rünnata Venemaaga seotud sihtmärke kõikjal Euroopas pärast seda, kui Varssavi kohus blokeeris selle kuu alguses Saksamaa väljaandmistaotluse Ukraina sukeldujale, keda süüdistatakse osalemises Venemaalt lähtuvate Nord Stream 1 ja 2 gaasijuhtmete pommitamises 2022. aastal.

Siiski avaldas ta, et Kiiev on mures selle pärast, millist kahju see sõda elanikkonnale ja majandusele kaasa toob, kui see kestab veel kauem kui paar aastat.

„Mul pole kahtlustki, et Ukraina jääb iseseisva riigina ellu,” ütles Tusk. „Nüüd on peamine küsimus selles, kui palju ohvreid me näeme. President Zelenski ütles mulle [neljapäeval], et loodab, et sõda ei kesta kümme aastat, vaid et Ukraina on valmis võitlema veel kaks-kolm aastat.”

Konflikt kahjustab ka Venemaa majandust, millel Tuski sõnul pole pikas perspektiivis „mingit võimalust ellu jääda” ja mis seisab silmitsi „dramaatiliste” probleemidega, mida süvendavad veelgi Ameerika Ühendriikide kehtestatud uued naftasanktsioonid. Pärast reedel toimunud tahte koalitsiooni kohtumist ütlesid Euroopa liidrid, et loodavad, et otsuseni Venemaa külmutatud varadele Ukrainale juurdepääsu lubamise kohta jõutakse jõuludeks. Briti välisminister Yvette Cooper kutsus Euroopa liitlasi üles tegutsema „kohe”. Cooper ütles: „Me peame Venemaa raha ära võtma… Nüüd, kui [sanktsioonide] taganttuul on seljataga, on nüüd aeg uueks majanduslikuks surveks… et Putin läbirääkimiste laua taha suruda.”

Tusk ütles aga, et sisepoliitiline ebastabiilsus muudab president Putini ainult agressiivsemaks – ja ta pole kindel, kui „stabiilseks” osutub president Trumpi uus karistav lähenemine Moskvale.

„Venelased on [majanduslikult] tõesti suurtes raskustes,” ütles Tusk. „Kas see tähendab, et võime öelda, et oleme võitmas? Sugugi mitte. Neil on Lääne ja eriti Euroopa ees üks suur eelis: nad on valmis sõdima … sõja ajal on see absoluutselt ülioluline küsimus.”

„Sul pole mingit võimalust võita, kui sa pole valmis sõdima või vähemalt midagi ohverdama,” sõnas ta.

Tusk hoiatas Ühendkuningriiki, et see ei saa enam elada „magusa illusiooniga”, et NATO ja Venemaa sõja korral säästetakse teda. Ta ütles, et teda on jahmatanud Ühendkuningriigi vaoshoitud avalik reaktsioon pärast seda, kui peaminister Keir Starmer avaldas talle mais Kiievis toimunud ühise visiidi ajal, et tema endine perekonnakodu Kentish Townis Londonis oli sihtmärgiks saanud mitmetes süütamisrünnakutes, mille väidetavalt lavastas Venemaa luure.

„Probleem on selles, et keegi Suurbritannias ei olnud sellest [jahmunud]. Ausalt öeldes olin ma šokeeritud,” ütles Tusk. „Pärast seda, kui Briti ajakirjanduses selle kohta ilmunud teave oli reaktsioon nagu oleks tegemist olnud lihtsalt Arsenali ja Liverpooli jalgpallimatšiga. Aga kui venelased on valmis ja võimelised midagi sellist korraldama, tähendab see, et nad on valmis ja võimelised tegema mida iganes.”

Poola peaminister märkis, et kui Moskva paigutaks oma uued hüperhelikiirusega ballistilised raketid Orešnik Valgevenesse või Kaliningradi, mis on Poola kõrval asuv Venemaa eksklaav, oleks ta kergesti võimeline tuumalõhkepead tulistama mis tahes Euroopa pealinna, sealhulgas Londonisse, arvestades rakettide kuni 3000 kilomeetri ulatust.

„Oht on globaalne ja universaalne, eelkõige tehnoloogia tõttu,” ütles Tusk. „Meie mõlemad oleme juba küberruumis ulatusliku rünnaku all. Poolas ollakse valmis hävitama meie raudteede ja haiglate küberinfrastruktuuri. See võib olla tõeliselt valus. Seepärast ei saa te elada selles armsas illusioonis, et olete neist liiga kaugel, et see pole teie sõda, vaid lihtsalt Ukraina või Poola.”

Poolal on peagi EL-i suurim armee, mida rahastatakse enam kui 5 protsendiga riigi SKP-st. Tusk ütles, et riigi näiliselt väsimatu majandusbuum viib keskmise poolaka ostujõu – elukvaliteedi, mida nad oma sissetulekuga endale lubada saavad – sel aastal Jaapanist kõrgemale ning varsti pärast seda Hispaaniast ja Uus-Meremaalt kõrgemale.

Ta väitis, et tema riigi edu ja moraalne autoriteet annavad talle õiguse geopoliitilisele juhtpositsioonile: „Poola mõtteviis peaks saama üleeuroopaliseks viisiks.”

Ta esitab veenva argumendi, et Ukraina kuulub nii EL-i kui ka NATO-sse, hoolimata Poolas laialt levinud kahtlustest, et ukrainlased võivad neid majanduslikult õõnestada või alliansi julgeolekut kahjustada. „See võib muuta meie piirkonnas valitsevat fatalismi, mis eeldab, et sellised riigid nagu ukrainlased või poolakad või teised väiksemad riigid peavad aeg-ajalt olema sakslaste või venelaste ohvrid,” ütles ta. „Ja me peame kasutama seda väga ainulaadset hetke, mis on Ukraina jaoks täna väga kriitiline, aga ka väga ainulaadne, sest on väga tõenäoline stsenaarium, et järgmise viie, seitsme aasta jooksul on Poola selle Euroopa osa juht. Koos Ukrainaga saame olla tõeliselt turvalised ja kellelgi, sealhulgas Venemaal pole võimalust meile midagi teha.”

Tuski sõnul tuleks teha muudatusi Euroopa inimõiguste konventsioonis, kuna see on liiga migrandi-sõbralik. Poola on koos Itaalia ja Taaniga avalikult surunud peale konventsiooni järgimise eest vastutava Strasbourgi kohtu reformi.

„Eile veetsin tund aega Giorgia Meloni, Mette Frederikseni [Itaalia ja Taani peaministrid] ja teistega vesteldes süüdimõistetud kurjategijate, vägistajate või terroristide väljasaatmise võimalusest,” ütles Tusk.

„Mõnes riigis on kohtute väga traditsiooniliste otsuste tõttu endiselt olukord, kus inimõigused on palju olulisemad kui julgeolek. Olen oma kolleegidega olnud väga otsekohene ja isegi jõhker. Me ei saa neid muutusi oodata. Peame tegutsema kohe,” rääkis ta.

Siiski suhtub Tusk mõistvalt ka Ühendkuningriigi reformi- ja konservatiivide partei pakutud radikaalsemasse vastusesse: kui konventsiooni 46 allakirjutanut ei suuda kokkuleppele jõuda selle uuendamises, on tema sõnul üsna mõistlik mõelda sellest lihtsalt lahkumisele.

„Minu roll Euroopas on pigem julgustada peaministreid ja presidente tegema midagi enamat kui konventsioonid meile lubavad,” selgitas Tusk. „Ma tean, et see kõlab minu, inimõiguste eest võitlemise veterani suust veidi kummaliselt. Aga me peame reaalsust arvestama. Poliitika peab keskenduma reaalsusele, mitte ainult unistustele.”

Tema arvates on rändeküsimus tihedalt seotud teise monumentaalse raskusega, mis kujutab endast „ühte suurimat probleemi kogu Lääne tsivilisatsioonile”.

Poola sündimuskordaja on langenud 1,2 sünnini naise kohta, mis on üks madalamaid tasemeid Euroopas. Järjestikused valitsused on loonud mandri ühed heldemad rahalised stiimulid lapse sünnitamiseks. Kuid mõned hinnangud näitavad, et iga poliitika tulemusel sündinud täiendav laps läks riigile maksma üle 380 000 dollari.

Tusk on avameelne. „See ei toimi… See on nüüd pigem kultuuriline kui sotsiaalne probleem,” ütles ta. „Kui küsida noortelt, eriti noortelt naistelt: „Mis on emaduse probleem?”, siis see pole sotsiaalne, see pole eluase, see pole raha: see on see, et neile ei meeldi selline eluviis, kohustused, vastutus. Nooremal põlvkonnal on palju lihtsam elada ilma selle vastutuseta, sest kui sul on lapsed, pead olema palju vastutustundlikum.”

Tema riigi positiivne külg on see, et sajanditevanune poolakate emigreerumise muster Lääne-Euroopasse ja kaugemale õnne otsima on kindlalt vastupidiseks muutunud. Rohkem Poola kodanikke kolib nüüd Ühendkuningriigist ja Saksamaalt tagasi Poolasse kui vastassuunas.

„Meie eelis ja see on meile kõigile siin täiesti selge, on see, et Poola tundub olevat Euroopa kõige turvalisem koht [sisejulgeoleku seisukohast],” ütles Tusk. „Eriti pärast Brexitit mõistsid poolakad, et objektiivne olukord Ühendkuningriigis pole palju parem kui Poolas. Ma tean ka, et britid hakkavad Ühendkuningriigist lahkuma ja alustavad elu siin Poolas.”

The Polish PM feels ‘bitter satisfaction’ that his years of warnings about Russia and the ‘extremely ordinary’ Putin have been vindicated https://t.co/5Zj95dLfx5

— The Times and The Sunday Times (@thetimes) October 26, 2025