Venemaa viimaste päevade rünnakud on hävitanud enam kui poole Ukraina kodumaisest maagaasi tootmisest, sundides sõjast räsitud riiki tõenäoliselt kulutama 1,9 miljardit eurot kütuse impordile, et eelseisev talv üle elada.

Kiiev teatas oma liitlastele selle nädala alguses, et 3. oktoobril Harkivi ja Poltaava oblastitele suunatud ulatuslik Venemaa pommitus hävitas umbes 60 protsenti riigi gaasitootmisest, väidavad asjaga kursis olevad isikud. Nad palusid anonüümsust, kuna arutelud on privaatsed, vahendab Bloomberg.

Ukraina gaasitaristu – mis oli võimeline rahuldama sisenõudlust enne Venemaa täiemahulist sissetungi – on alates selle aasta algusest sattunud üha intensiivsemate raketi- ja droonirünnakute alla.

Kui rünnakud jätkuvad, eeldab Ukraina, et peab märtsi lõpuks ostma umbes 4,4 miljardit kuupmeetrit gaasi, mille maksumus on üksikasjadega kursis olevate isikute sõnul ligi 2 miljardit eurot. See võrdub ligi 20 protsendiga Ukraina aastasest tarbimisest. Pärast rünnakuid on Ukraina esitanud oma G7 partneritele tungivaid palveid varustada riiki energiasüsteemi remondiks vajalike seadmetega ning korranud oma pikaajalisi palveid suurema hulga õhutõrjesüsteemide järele, et aidata kaitsta energiainfrastruktuuri. Samuti otsib riik rahalist toetust vajaliku gaasiimpordi eest tasumiseks.

„Venemaa teeb kõik, et takistada meil gaasi tootmist,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval Kiievis ajakirjanikele. „Nad teevad kõik. Seda kõike on raske kaitsta. Ülesanne on leida raha gaasi importimiseks, et inimestel oleks gaasi.”

Gaas on Ukrainas sageli karmidel talvedel hädavajalik, kus majapidamised sõltuvad kütmiseks peaaegu täielikult kütusest. Venemaa on alates 2022. aasta veebruari sissetungist igal talvel rünnanud riigi energiainfrastruktuuri, et õõnestada tsiviilelanikkonna moraali ja toetust Moskva sõjale vastu seismiseks.

Sel aastal on Ukraina välismaistelt tarnijatelt ostnud seni 4,58 miljardit kuupmeetrit gaasi, sealhulgas 3,67 miljardit alates eelmise kütteperioodi lõpust. Kuigi Kiiev on hinnanud, et selle aasta lõpuks ulatub riigi impordivajadus 5,8 miljardini, teatas ta liitlastele selle nädala alguses, et see arv võib Venemaa rünnakute tõttu tõusta, väidavad allikad.

Euroopa Liidust Ukrainasse suunduvate gaasitarnete suurenemine võib piirkonna turgu pingestada ning mured on juba selle nädala alguses kaasa aidanud Euroopa gaasihindade tõusule. EL-i gaasivarud on endiselt ajaloolisest normist madalamad, mistõttu on piirkond võimalike häirete suhtes haavatav. Külm talv võib reservid kiiresti tühjendada ja põhjustada uusi hinnatõuse, lisades survet tarbijatele.

Zelenski ütles kolmapäeval Kiievis ajakirjanikele, et Ukraina püüab esiteks rohkem toetuda kodumaisele tootmisele. Kuid kui toimub „tugev rünnak kogu gaasiinfrastruktuuri vastu”, hakkab riik impordile toetuma ja teab, „kust leida vajalikku raha”.

Ukrainale vajaliku gaasi täpne kogus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kahjustatud rajatiste remondi kiirusest ja tulevaste õhurünnakute mõjust, ütles energeetikaminister Svitlana Grõntšuk teisipäeval.

Ukraina riiklik energiaettevõte Naftogaz keeldus kommentaaridest, kuid LinkedIni postituses edastas selle tegevjuht Serhi Koretski, et tal oli G7 esindajatega „produktiivne” kohtumine ning ta oli rääkinud Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste partneritega.

„Meie partnerid mõistavad olukorra täielikku keerukust,” kirjutas ta.