Eile kolmapäeval 8. oktoobril toetas Euroopa Parlament poliitikat, mis takistaks näiteks sojavorstide ja köögiviljaburgerite müümist või turustamist nende nimede all.

Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon soovib, et teatud sõnad reserveeritaks lihatoodetele. Kuigi parlament kiitis asja heaks, vajab see veel kooskõlastust liikmesriikidelt, vahendab MTV.

Parlament toetas algatust põllumajandusliku lihtsustamise paketi osana. Otsus tehti 355 poolt- ja 247 vastuhäälega. Parlamendi toetus ei tähenda veel määruse jõustumist, vaid see tuleb muu hulgas liikmesriikidega kooskõlastada.

EL reformib praegu toiduturgude ühist õigusakti, nn ühise turukorralduse määrust. Komisjoni juulikuine ettepanek näeb ette, et 29 terminit, näiteks liha või tiivad reserveeritaks ainult loomset päritolu toodetele.

Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni septembrikuine ettepanek läheb aga veelgi kaugemale. Kolmapäeval heaks kiidetud poliitika kohaselt tohib sõnu „pihv”, „kotlet”, „vorst” või „burger” kasutada ainult liha sisaldavate toodete kohta. Neid ei tohi kasutada ka toodete kohta, mis on valmistatud rakukultuuri abil, st laboris.

Euroopa Rahvapartei (EPP) ja teema raportööri, Prantsuse päritolu Euroopa Parlamendi liikme Celine Imarti sõnul on eesmärk tugevdada põllumeeste positsiooni ja suurendada läbipaistvust. Tema sõnul on eesmärk tuua tarbijatele selgust.

Igal inimesel on õigus süüa alternatiivseid valguallikaid, näiteks tofut. Kuid selle nimetamine lihaks on tarbija jaoks eksitav, rääkis ta AFP-le enne hääletust.

Hääletus lõhestas parlamendi, kuna isegi mitte kõik Imarti enda fraktsiooni parlamendiliikmed ei toetanud algatust.

Keeldu on muuhulgas surunud läbi lihatööstuse lobistid liikmesriikidest nagu Prantsusmaa.

Keskkonnaorganisatsioonid on seevastu algatust kritiseerinud, öeldes, et see ajab tarbijaid pigem segadusse kui aitab. Nende sõnul aitavad toodete praegused nimetused inimestel paremini mõista, kuidas taimseid alternatiive saab liha asendamiseks kasutada.

Soome taimse toidu tööstuse ühingu Pro Vege juhatuse esimees Niklas Kaskeala peab keelustamise pooldajate argumente nõrkadeks.

„Isegi praeguses süsteemis, kus me räägime taimeburgerist või taimevorstist, teavad tarbijad täpselt, mida nad ostavad,” ütles ta STT-le.

Kaskeala viitab näiteks Euroopa Tarbijaorganisatsiooni Beuc uuringule, mille kohaselt 80 protsenti Euroopa tarbijatest peab praegust olukorda täiesti selgeks ega ole vastu sellele, et taimseid tooteid nimetatakse tuttavate terminitega nagu vorst või burger.

Näib, et selle algpõhjus on see, et lihatööstus püüab nüüd iga hinna eest takistada konkurentsitiheda turu teket.

Kaskeala hinnangul tooks muudatus elluviimise korral ettevõtetele kaasa ka tarbetut bürokraatiat ja tööd, kui tootepakendeid ja restoranide menüüsid tuleks muuta.

Võib-olla tekitab see ka küsimuse, kas selleks on praegu ressursse? Mina imestan, miks sellist muudatust vaja on, kui praegune olukord on tarbijatele täiesti selge.

Ta leiab, et tarbijates tekitaks see veelgi suuremat segadust, kui toodetele leiutataks uued tootenimetused või kategooriad, mis ei pruugi isegi nende kavandatud kasutust väga hästi kirjeldada.

Kaskeala lisab, et toitumisharjumusi tuleb igal juhul muuta taimsema toitumise suunas, mitte ainult keskkonna ja kliima, vaid ka inimeste tervise huvides.

Uurimisandmed on siin üsna üheselt mõistetavad, nagu ka Soome toitumissoovitused. Lihtsaim viis panna inimesi üle minema taimsemale toitumisele on pakkuda lihatoodetele taimseid alternatiive, sõnab ta.

EL on varem keelanud selliste terminite nagu „piim” ja „jogurt” kasutamise taimsete toodete nimedes. Seetõttu räägitakse näiteks taimsete piimade müümisel kaerajoogist, mitte kaerapiimast.

Lihatoodete puhul pole sarnaste keeldudeni aga veel jõutud, kuigi neid on varem püütud kehtestada. Sarnane algatus blokeeriti korra Euroopa Parlamendis 2020. aastal. Ka Euroopa Liidu Kohus tegi eelmisel aastal selles küsimuses otsuse, mille kohaselt on kehtiv seadusandlus tarbijate kaitsmiseks piisav.

Saksamaal, kus taimsete toodete turg on Euroopa suurim, on riigi ettevõtted algatusele samuti vastumeelselt reageerinud. Näiteks suured jaemüügiketid Lidl ja Aldi on uudisteagentuuri AFP andmetel teatanud, et nad on algatuse vastu.

Tuttavate terminite keelustamine muudaks tarbijate jaoks teadlike otsuste tegemise veelgi raskemaks, teatasid ettevõtted oma ühisavalduses.