Suurbritannia kõrgeima armeeohvitseri sõnul ei saa Ukraina võita sõda Venemaaga ja peaks Kremliga rahutingimused läbi rääkima.

Feldmarssal lord Richards ütles, et Kiiev ei suuda Vladimir Putini sõdureid Ukrainast välja ajada ilma NATO vägede abita – kes aga ei sekku.

Lord Richards, kes ülendati sel aastal Suurbritannia sõjaväe kõrgeimasse viietärni auastmesse ja kes juhtis NATO vägesid Afganistani sõja ajal ütles, et Ukraina liitlased on Kiievit alt vedanud.

„Ukraina puhul oleme küll julgustanud Ukrainat võitlema, aga mitte andnud neile vahendeid võiduks,” ütles endine kaitseväe peastaabi ülem Independenti taskuhäälingusaates „World of Trouble”.

Ukraina eduvõimaluste üle Venemaa vastu arutledes ütles ta: „Minu arvates nad ei võida.”

„Ei suudaks võita isegi vajalike ressurssidega?” küsiti temalt.

„Ei,” vastas ta.

Independent avaldas talle veelgi suuremat survet ja küsis: „Isegi mitte kõigi ressurssidega?”

„Ei, neil pole piisavalt sõdureid,” ütles endine eriüksuslane.

Feldmarssali väljaütlemine toimus pärast seda, kui Volodõmõr Zelenski lendas Washingtoni kohtuma Donald Trumpiga ja veenma teda Ukrainale tiibrakette Tomahawk andma.

Sõda Venemaaga on nüüdseks kestnud üle kolme aasta, kusjuures mõlemad pooled on saavutanud järkjärgulist edu, kuna konflikt toimub üha enam droonisõja kaudu.

Kuid Zelenski plaanid Trumpile survet avaldada näib olevat nurjanud Vladimir Putin, kes rääkis USA presidendiga tunde enne Valge Maja kohtumist Ukraina juhiga.

Pressikonverentsil tundus Trump olevat vastumeelne Ameerika relvadest loobuma, säilitades samal ajal Zelenskiga sõbralikku tooni – mis oli küll kaugel veebruarikuu seisust. USA president rõhutas oma riigi vajadust varusid säilitada.

Zelenski rääkis väga vähe, välja arvatud viisakas vihje, et Ukraina võiks pakkuda oma droonitehnoloogiat vahetuslepingu alusel. Trump tundus olevat sellele ideele avatud.

Tippkohtumiselt lahkudes ütles Zelenski, et Trump ei öelnud Tomahawkide ideele „ei” – aga tänaseks ei öelnud ta ka „jah”.

Oma esimeses pikas podcasti intervjuus ütles lord Richards, ainus Briti ohvitser, kes on alates 1945. aastast juhtinud sõjas suuri USA vägesid, et Ukraina väljavaated pole head.

„Kui me ei osale nende võitluses – mida me ei tee, sest Ukraina pole meie jaoks eksistentsiaalne asi. Muide, venelaste jaoks selgelt on,” ütles ta saates „World of Trouble”.

„Oleme otsustanud, et kuna see pole eksistentsiaalne asi, siis me ei sekku sõtta. Me oleme, võite väita – ja ma aktsepteerin seda täiesti – mingisuguses hübriidsõjas [Venemaaga]. Aga see ei ole sama mis tulistamissõda, kus meie sõdurid surevad suurel hulgal,” sõnas ta.

„Vaatamata meie kaasaelamisele kõiges, mida nad on saavutanud, ja meie siirale kiindumusele nii paljude ukrainlaste vastu, olen ma ikka veel selles paadis, mis ütleb, et see ei ole meie elutähtis riiklik huvi.”

„Minu sisetunne ütleb, et parim, mida Ukraina suudab teha, ja te juba näete president Zelenskit, kes on inspireeriv juht … parim, mida nad suudavad teha, on omamoodi viigistamine,” lausus ta.

Lord Richardsi pessimistlik hinnang on vastuolus Trumpi hiljutiste avaldustega, kes näis muutvat oma vaadet Ukrainale – väitest, et Kiievil pole kaarte, väiteni, et Putin ei saa võita.

„Ma arvan, et Ukraina on Euroopa Liidu toel positsioonil, kus ta saab võidelda ja VÕITA kogu Ukraina tagasi selle algsel kujul,” kirjutas Trump sotsiaalmeedias. „Aja, kannatlikkuse ja Euroopa ning eriti NATO rahalise toetusega on algsed piirid, kust see sõda alguse sai, täiesti võimalik valik.”

„Venemaa on kolm ja pool aastat sihitult võidelnud sõjas, mille võitmiseks oleks pidanud tõelisel sõjalisel jõul kuluma vähem kui nädal. See ei erista Venemaad teistest. Tegelikult paneb see nad paistma nagu „pabertiiger”,” kirjutas Trump.

Trump on oma seisukohta Ukraina suhtes pidevalt muutnud, lõpetades varem Kiievile antava sõjalise abi täielikult, sundides Kiievile peale valusa relvade vastu vahetamise lepingu ja vähendades USA abi vaid luureandmete edastamisele.

Sel nädalal näis ta taas Putinit toetavat – nõustudes tippkohtumisega Venemaa juhiga Kremli-meelses Ungaris Viktor Orbani juhtimisel, kuid ilma Zelenski kohalolekuta.

Ta ütles, et Putin ja Zelenski „ei saa eriti hästi läbi” ja nimetas end „vahendaja” presidendiks.

Trump on korduvalt püüdnud relvarahu saavutada ja kutsunud Putini isegi Alaskasse augustis toimunud tippkohtumisele, mis lõppes Ameerika jaoks alandamisega.

Lord Richards, kes juhtis brigaadikindralina Suurbritannia sõda Sierra Leones ja Ida-Timoris ning hiljem vaidles vastu Suurbritannia osalemisele Ameerika juhitud sissetungis Iraaki, toetas endist USA kindralit Mark Milleyt, kes tegi 2022. aasta novembris ettepaneku, et Ukraina peaks Venemaaga läbirääkimisi pidama.

Pikas intervjuus oma sõjaväeelust paljastas feldmarssal, et kuigi tema karjäär oli olnud suurepärane, oli aegu, mil ta sattus vastuollu „establishmentiga” ja oli sageli oma sõjaväeliste ja poliitiliste isandatega eri meelt.

Kindralmajorina ja armee asejuhina kindral Sir Mike Jacksoni juhtimisel ütles ta, et talle on selge, et Tony Blairi valitsus valetas oma väidete osas, nagu töötaks Saddam Hussein Iraagis tuumarelvi välja.

Koos teiste kõrgemate ohvitseridega seadis ta kahtluse alla Ühendkuningriigi otsuse seaduslikkuse liituda USA vägedega sissetungimisel Iraaki 2003. aastal.

Enne brittide ühinemist sissetungiga esitas Blair parlamendile luuredokumentide toimiku, milles väideti, et Iraagi diktaator arendab tuumarelva.

Alusetute väidete tõttu „kahtlaseks toimikuks” nimetatud toimik tekitas tol ajal õudust kõrgemate ohvitseride seas, kellel oli juurdepääs tegelikele luureandmetele.

„Mina ja teised julgustasime kaitseväe staabiülemat küsima, kas see oli seaduslik ja millel see luureteave põhineb,” ütles lord Richards.

„Mäletan küll ühte ohvitseri – kelle nime ma ei nimeta, aga kes oli luureosakonnast – ütlemas: „Ärge muretsege. Me leiame midagi, mida sinna panna.” Jah, „ärge muretsege. Küll me leiame midagi. Me õigustame oma tegevust”.”

„Läksin tagasi ja ütlesin Mike Jacksonile: „See on kohutav.””