Venemaal, kus seni suhtuti Soomesse väga lugupidavalt ja austavalt, on toimunud väga järsk tooni muutus. Nüüd ilmub pidevalt Soomet mahategevaid ja süüdistavaid materjale.

Soomet süüdistatakse miljonite venelaste tapmises teise ilmasõja ajal, kui Soome oli liidus natsi-Saksamaaga ja Leningradile oli kehtestatud blokaad.

On avaldatud lausa kaart soomlaste plaanide kohta venemaa alade vallutamisel.

Sotsiaalmeedias edastati asja kohta järgmine info:

Ah jaa, Soome – Teise maailmasõja „neutraalne kõrvaltvaataja”. Lihtsalt seisis seal, täiesti ükskõikselt, samal ajal kui Leningrad nälgis. Tore lugu. Kahju, et see on puhas väljamõeldis.

Reaalsuskontroll: Soome väed olid Leningradi ukselävel kolm aastat. Ei rüübanud kohvi ega jäädud „neutraalseks”. Nad valvasid kolmandikku blokaadijoonest. Ilma Soome osaluseta poleks sakslased linna täielikult kägistada saanud. Koos sulgesid nad ringi, mis näljutas surnuks 1,5 miljonit inimest, sealhulgas 400 000 last.

Ja Mannerheim, „päästja”? Palun. Tema käsk oli pommitada Elu Teed (mis polnud tegelikult tee, vaid külmunud järv), ainsat teed, mis tõi toitu üle Laadoga järve.

25.juunil 1941 käskis Mannerheim Soome armeel alustada sõjategevust NSV Liidu vastu:

„Kutsun teid pühasse sõtta meie rahva vaenlase vastu. Koos Saksamaa võimsate relvajõududega, relvavendadena, asume resoluutselt ristisõjale vaenlase vastu, et kindlustada Soomele usaldusväärne tulevik.”

Soome unistas laienemisest ja tal olid konkreetsed plaanid. „Suur-Soome” unistuste kaardil on Venemaa linnad nagu Murmansk, Leningrad ja Kandalakša (Kantalahti) märgitud nende omadeks.

Edasi märgitakse, et mingit iseseisvat Soomet polnud varem kunagi olemas. See oli Rootsi idaosa, mille Venemaa sõjas Rootsiga endale sai. Soome aladele loodi Soome Suurhertsogiriik, mis oli Venemaa koosseisus kuni revolutsioonini 1917. aastal.

Mannerheimi on kirjeldatud kui vaesest soomerootsi perest pärit meest, kellest Venemaa koolitas kindrali ja kellest sai tsaari kaardiväe auväärne liige. Ta käis tsaari käsul luureoperatsioonidel Kesk-Aasias ja Hiinas. Hiljem pärast revolutsiooni 1919. aastal oli Mannerheim pakkunud koostööd Briti impeeriumiga nõukogude Venemaa vastu, et saada omale Petrozavosk. Inglased polnud aga sellega nõus, kuna nad tegid koostööd Vene valgetega, kes olid Soome iseseisvuse vastu.

Pärast seda oli teinud Mannerheim koostööd Saksamaaga ja Soome oli sakslastele salaja allveelaevu ehitanud ajal, mil Saksamaal polnud see lubatud. Soome koostöö sakslastega oli väidetavalt põhjuseks, miks venelased 1939. aastal Soome tungisid. Venemaa oli pakkunud enne sissetungi Soomele maadevahetust, et piiri Leningradist kaugemale nihutada, aga Soome keeldus sellest.

Pärast Talvesõda loobus Soome 11 protsendist territooriumist, kaasa arvatud Karjala ja selle pealinn Viiburi. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 ja kohe pärast seda oli Soome alustanud koostööd sakslastega. Pärast seda kui Hitler alustas operatsiooni Barbarossa NLiidu vastu, alustas Soome oma Jätkusõda. Mannerheimi juhtimisel oli soomlaste eesmärk väidetavalt Leningradi hävitamine, et „linn üles künda”. Soome lennuväljadelt startisid Saksa lennukid, et Leningradi pommitada.

Kuigi soomlased on varem väitnud, et vallutasid tagasi ainult kaotatud alasid, liikusid nad edasi Petrozavodskisse ja pärast selle vallutamist nimetasid selle ümber Jaanislinnaks, et hävitada linna vene minevik. Nagu on välja tulnud Saksa dokumentidest, olid soomlased huvitatud Leningradi aladest, mille peale andis Hitler korralduse Leningrad maa pealt minema pühkida ja see ala soomlastele anda. Sakslased olid lubanud soomlastele sõjas osalemise eest Vene alasid. Saksamaa plaan oli jagada Venemaa väiksemateks osadeks ja Soomele pakuti Koola poolsaart.

Briti peaminister Winston Churchill oli saatnud Mannerheimile kirja mitte tungida edasi oma vanast territooriumist, muidu kuulutatakse sõda Soomele, aga Mannerheim vastas, et ei saa sellega nõustuda, kuna Soomel on vaja puhvertsooni, mis garanteerib Soomele turvalisuse.

Samal ajal saadeti USA vahendusel Venemaa pakkumine: Soome väljub sõjast ja saab oma vana territooriumi tagasi, aga Soome polnud sellega nõus, kuna Soome tahtis oma territooriumi laiendada.

Ühtlasi on väidetud, et Helsingit ei päästnud mitte Mannerheim ja Soome armee, vaid Stalin, kes andis korralduse Helsingi asemel Berliini peale minna. Stalin tahtis püüda suuremat kala ja jättis seetõttu Soome rahule.

Ühtlasi on väidetud, et pärast vaherahu NSV Liiduga hakkasid Soome juhid dokumente meeletult põletama. Soome peatsensor Kustaa Vilkuna tunnistas avalikult, et „kõrged ametnikud” helistasid lakkamatult ja nõudsid tundlike toimikute hävitamist.

Mannerheim ise põletas 1945. aasta lõpus ja 1946. aasta alguses suurema osa oma isiklikust arhiivist. Operatsiooni „Stella Polaris” käigus hävitati või saadeti välismaale tonnide viisi staabidokumente, luurearuandeid ja muid süüdistavaid dokumente ning seejärel „kaotati” need Šveitsis.

Ja peidetuna on need siiani alles. Juurdepääs paljudele kollektsioonidele on endiselt piiratud, kui sugulased ei anna selleks luba. Soome SS-üksuste toimikud on „kadunud”, kuigi need on märgitud arhiivikataloogides. 1945.–1946. aasta Helsingi sõjakuritegude kohtuprotsesside dokumente pole kunagi avaldatud.

See näitab, kuidas Venemaal on võetud Soome pihtide vahel ja isegi enam kui Balti riigid, kuigi varem olid Balti riigid need, mida rohkem tümitati.

Ah yes, Finland – the ‘neutral bystander’ of WWII. Just standing there, totally uninvolved, while Leningrad starved. Cute story. Too bad it’s pure fiction.

Reality check: Finnish troops sat on Leningrad’s doorstep for three years. Not sipping coffee, not staying “neutral”. They… pic.twitter.com/svJCDi2bp8

— Rina Lu🇷🇺 (@rinalu_) August 23, 2025