Venemaa ründas täna pühapäeval 7. septembril Ukrainat seni sõja suurima droonirünnakuga, teatasid võimud, tappes vähemalt viis inimest üle kogu riigi ja tungides läbi õhukaitse pealinna tugevalt valvatud valitsuspiirkonnas.

Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa lasi välja 805 Iraani disainitud Shahed plahvatavat drooni ja peibutist üle kogu riigi, mis on järjekordne halastamatu pealetung, mis on jätkunud vaibumatult vaatamata USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni jõupingutustele vahendada rahuläbirääkimisi. Venemaa lasi õhuväe teatel välja ka 17 tiib- ja ballistilist raketti, mille hulgas oli õhukaitsest mööda hiilinud ja mõju avaldanud üheksa raketti ja ligi 60 drooni, vahendab New York Times.

Ukraina võimude teatel hukkusid pealinnas Kiievis naine ja tema laps. Suurest sammastega hoonest, kus kohtub Ukraina valitsus – linna maamärk – tõusis suitsu.

„Sellised tapmised praegu, kui tõeline diplomaatia oleks võinud juba ammu alata, on tahtlik kuritegu ja sõja pikendamine,” edastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias. „Washingtonis on korduvalt öeldud, et läbirääkimistest keeldumisele järgnevad sanktsioonid.”

Ametnike teatel oli tänane pühapäev esimene kord pärast suure sõja algust 2022. aasta veebruaris, kui Venemaa kahjustas Kiievis Ukraina valitsushoonet.

Mäenõlval kõrguv ja rohelise munakivitänavatega läbistatud Kiievi valitsuspiirkond asub õhutõrjerakettide keskel ja seda peetakse riigi kõige paremini kaitstud kohaks. Valitsushoone asub parlamendi ja Zelenski kantselei lähedal.

Kuid pühapäeva varahommikul paiskusid leegid valitsushoone kahe ülemise korruse akendest välja ja tuletõrjujad lendasid helikopteriga tulekahju kustutama. Peaminister Julia Svõrõdenko, kelle kabinetid asuvad selles hoones, postitas hiljem pilte järelmõjudest, millel oli näha söestunud koridori, purunenud uksi ja rippuvaid elektrijuhtmeid.

Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et tulekahju paistis olevat alguse saanud õhutõrjesüsteemide poolt alla tulistatud droonist tekkinud rusudest.

Rünnaku alla sattusid ka teised linnad üle riigi – sealhulgas Krõvõi Rih, Dnipro, Krementšuk ja Odessa. Zaporižjas hukkus üks inimene ja 17 sai vigastada, kohalike võimude andmetel teatati surmajuhtumitest ka Sumõs ja Tšernihivis. Kahju said nii Ukraina lõunaosas asuv tööstuslinn Krõvõi Rih kui ka Musta mere ääres asuv sadamalinn Odessa. Krementšukis tabas droon Dnipro jõe kohal asuvat silda, peatades liikluse.

Venemaa on oma droonirünnakuid eelmise, 2024. aasta sügisest alates intensiivistanud, püstitades peaaegu iga kuu uusi rekordeid lastud relvade arvu osas. Enne pühapäevast rünnakut toimus suurim rünnak 9. juulil, kui Venemaa lasi välja 728 drooni.

Droonid, mida Iraanis nimetatakse Shahed’ideks ja Venemaal Geran’ideks, on umbes kahe meetri pikkused ja kahe meetri laiused kolmnurksed õhusõidukid, millel on jäme nina, milles asub lõhkepea. Peibutusdroonid on väiksemad, vähem täpselt juhitavad ja kannavad vähem lõhkeainet või ei kanna seda üldse.

Kuigi Ukraina on suutnud alla tulistada umbes 80 protsenti Venemaa poolt välja lastud droonidest, on relvade tootmine odav ja Moskva on lootnud suurtele salvedele, mis võivad ikkagi inimesi tappa ja infrastruktuuri kahjustada.

Droonirünnakute hiljutine sagenemine on langenud kokku president Trumpi püüdlustega vahendada rahulepingut, mis algas veebruaris telefonikõnedega Zelenskile ja Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Sõjaväeanalüütikute sõnul alustasid eelmise aasta sügisest kuni selle aasta lõpuni Iževski ja Jelabuga linnades uued Venemaa droonitehased, suurendades Moskva võimekust droone ehitada. Ukraina sõjaväeluureagentuur HUR teatas reedel, et Venemaa toodab nüüd umbes 2700 Shahed-tüüpi drooni kuus.

Ukraina õhujõudude statistika näitab märkimisväärset kasvu. 2024. aasta teisel poolel lasi Venemaa õhku 8740 drooni, kuid selle aasta esimesel poolel lasi Venemaa õhujõudude andmetel õhku 21 317 drooni.

Pühapäevane rünnak oli kolm päeva pärast seda, kui Euroopa juhid – sealhulgas Suurbritannia peaminister Keir Starmer, Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron – kohtusid Pariisis, et pakkuda välja sõjajärgse Ukraina julgeolekugarantiide raamistik, eeldusel, et saavutatakse relvarahu või rahukokkulepe.

Sõja peatamisele suunatud diplomaatia viimases laines kohtus Trump eelmisel kuul Alaskal toimunud tippkohtumisel Putiniga ning varsti pärast seda Valges Majas Zelenski ja Euroopa juhtidega. Venemaa teatas, et peatab sissetungi, kui Ukraina taandub Donetski oblasti territooriumilt, mida Venemaa on alates 2022. aasta sõja algusest püüdnud vallutada, aga seni ebaõnnestunult.

Ukraina pakkus märtsis välja tingimusteta relvarahu, kuid Venemaa on nõudnud territoriaalseid järeleandmisi, Ukraina sõjajärgse armee suuruse piiramist ja liitlastega lepingute sõlmimise keeldu, et kaitsta end tulevase sissetungi eest. Vaatamata rahvusvahelistele üleskutsetele vaheajaks on Venemaa jätkanud droonirünnakute kampaaniat Ukraina linnade, tsiviilinfrastruktuuri, sõjaväeobjektide ja muude sihtmärkide vastu.

Since last night, work has been ongoing to eliminate the consequences of Russian strikes – more than 800 drones, 13 missiles, including 4 ballistic. According to preliminary information, several drones crossed the border of Ukraine and Belarus.

In Kyiv, ordinary residential… pic.twitter.com/CefQOopLtD

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) September 7, 2025