India on saatnud sõdurid Venemaa juhitud õppusele, kus harjutatakse sõda naaberriikide NATO riikidega, kuna Delhi ja Washingtoni suhted jätkavad halvenemist.

Zapadi õppusel, mis hõlmab ballistiliste rakettide laskmist ja simuleeritud õhurünnakuid, osaleb umbes 30 000 Venemaa ja Valgevene sõdurit. Õppus hõlmab ballistiliste rakettide laskmist ja simuleeritud õhurünnakuid ning see hõlmab laia territooriumi Moskvast idas ja Arktikas asuvatest baasidest kuni Läänemereni ja Valgevene läänepiirini Poola ja Leedu lähedal, vahendab Times.

India kaitseministeerium teatas, et on saatnud välja 65 sõdurit, sealhulgas Kumaoni rügemendi liikmed, mis on üks armee austusväärsemaid üksusi.

Nad paiknevad Mulino polügoonil umbes 64 kilomeetrit Nižni Novgorodist läänes, NATO piiridest kaugel.

Delhi teatas, et soovib „veelgi tugevdada kaitsekoostööd ja edendada India ja Venemaa vahelist sõprust, tugevdades seeläbi koostöö ja vastastikuse usalduse vaimu”.

Ministeerium teatas, et sõdurid osalevad koos oma Vene kolleegidega „ühisõppusel, taktikalisel õppusel ja spetsiaalsete relvaoskuste harjutamisel”.

Indial, mis on külma sõja algusaegadest alates järjekindlalt hoidunud suurriikidega liitumast, on pikk sõjalise integratsiooni ajalugu Moskvaga ja riik on traditsiooniliselt üks suurimaid Venemaa relvade ostjaid.

India osales varasematel Zapadi õppustel enne Ukraina täielikku sissetungi 2022. aastal ja on sellest ajast alates osalenud ka mitmetel teistel Venemaa sõjamängudel.

Analüütikute sõnul oli otsus liituda praeguse sõjamänguga ajal, mil Venemaa ja NATO vahel on pinged suurenenud, murettekitav signaal.

NATO on alustanud oma õhukaitse tugevdamist oma idatiival pärast seda, kui eelmisel nädalal rikkusid 21 Vene drooni Poola õhuruumi ja veel üks lendas nädalavahetusel üle Rumeenia ja Ukraina piiri.

Viimastel aastatel on Ameerika Ühendriigid ja tema Euroopa liitlased teinud märkimisväärseid pingutusi, et India Venemaa sõjalisest orbiidist välja astuks, sõlmides selle käigus hulga märkimisväärseid relvatehinguid.

President Trump on aga Delhist võõrandanud, kuulutades välja 50-protsendilise tollitariifi enamikule India kaupadele, võõrustades Valges Majas Pakistani armee juhti ja väites, et ta isiklikult lõpetas mais India ja Pakistani vahelise neljapäevase konflikti.

Eelmise kuu lõpus kiitis India peaminister Narendra Modi oma riigi „erilist ja privilegeeritud” partnerlust Venemaaga ning embas soojalt president Xi-d ja president Putinit Hiina juhitud Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel.

Ameerika geostrateegia konsultant David Merkel, kes varem juhtis USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia osakondi ütles, et India otsus liituda praeguse Zapadi sõjamänguga rõhutab, kui palju riik endiselt hindab oma sidemeid Moskvaga.

„India aktiivne osalemine Zapadi õppusel pärast droonide sissetungi Poolasse ja Washingtoni ning suhete jahtumist New Delhiga tekitab muret USA ja India julgeolekualaste suhete edasise ulatuse pärast,” ütles ta.

„[See] näitab, kui oluliseks New Delhi peab suhteid Moskvaga, millele Modi toetub rohkem, arvestades tema suhete ebakindlust president Trumpiga,” märkis ta.

Saksa välispoliitika analüütik Ulrich Speck ütles, et India on „ületanud punase joone”.

Ka Soome strateegilise tulevikuprognoosi ekspert Sari Arho Havren ütles, et India osalemine õppusel on ebavajalik ja „kohutav vaatepilt”.

Siiani on täna teisipäeval 16. septembril lõppev Zapadi õppus kulgenud suhteliselt sündmustevaeselt, hoolimata NATO muredest, et see võib pakkuda platvormi Venemaa provokatsioonideks alliansi idapiiril.

Valgevene on eriti innukas sõjategevust minimeerima, kinnitades, et õppus ei kujuta endast ohtu lääneriikidele ja et see toimub põhiliselt NATO idapiirist eemal.

Valgevene kaitseministeerium teatas, et sõjamängul osalesid vaatlejad kolmest NATO liikmesriigist – USA-st, Türgist ja Ungarist – ning naaberriigid Poola, Läti ja Leedu keeldusid esindajate saatmisest.

Kuigi Valgevene on Venemaa peamine liitlane ja on lubanud Kremlil oma territooriumi Ukraina-vastasteks rünnakuteks kasutada, on Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenka püüdnud parandada suhteid lääneriikidega, et saavutada sanktsioonide leevendamist ja takistada EL-i liikmesriikidel oma piire tema riigiga jäädavalt sulgemast.

Valgevene teatas eelmisel nädalal, et tulistas alla hulga „hulkuvaid” droone enne nende sisenemist Poolasse, kuigi ei täpsustatud, kas need olid Vene omad. Poola relvajõudude juhi sõnul hoiatas Valgevene ka, et droonid lendavad riigi õhuruumi suunas.

Neljapäeval käskis Lukašenka USA saadiku John Coale’i visiidi ajal Valgevene pealinnas Minskis vabastada 52 poliitvangi. Vastutasuks tühistas USA mõned sanktsioonid Valgevene riikliku lennufirma Belavia vastu.

Coale ütles ka, et Washington avab oma saatkonna Minskis uuesti „väga lähitulevikus”. USA saatkond Valgevenes suleti pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse 2022. aastal.

Üks Lukašenka vabastatud vangidest oli endine presidendikandidaat Mikola Statkevitš, kes on alates 2020. aastast vangis istunud.

Erinevalt teistest Lukašenka vabastatud vangidest keeldus Statkevitš väljasaatmisest Leetu ja veetis mitu tundi kahe riigi piiril. Valgevene meediaväljaande Nasha Niva esmaspäeval tsiteeritud allikate kohaselt saadeti ta tagasi Valgevene vanglasse.

Ka Briti diplomaadi abikaasa Julia Fenner vabastati kokkuleppe osana. Briti ja Valgevene topeltkodakondsusega Fenner arreteeriti eelmisel aastal ja kandis seitsmeaastast vangistust süüdistustega avaliku korra ohustamises ja ekstremistliku tegevuse toetamises. Nagu naaberriik Venemaa, defineerib Valgevene vastuseisu presidendile ekstremismina.

Eelmisel kuul vabastas Lukašenka Trumpi Ukraina eriesindaja Keith Kelloggi Valgevene visiidi ajal ka Siarhei Tsihhanouski, kes on Valgevene paguluses oleva opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanouskaja abikaasa. Valgevenes on endiselt trellide taga üle 1000 poliitvangi.

Vaatamata vabastatud vangidele ei näita Lukašenka mingeid märke suhete katkestamisest Moskvaga. „Lääne ebasõbralik poliitika meie suhtes on arenemas avalikult agressiivseks,” ütles ta Vene meediale esmaspäeval avaldatud intervjuus.

Ta ütles ka, et Valgevene aitab Moskval arendada põllumajandust Venemaa okupeeritud aladel Ukraina Hersoni oblastis.