Venemaa sõjaväeõppus sai küll läbi, kuid Poola ei saa rahu – ja on otsustanud hoida oma piiri Valgevenega määramata ajaks suletuna, katkestades Hiina ja EL-i vahelise 25 miljardi euro suuruse aastakäibega kaubandusarteri.

Varssavi sulges reedel oma piiri Valgevenega, et paremini jälgida ulatuslikku Venemaa-Valgevene õppust „Zapad”.
Kuid see, mida varem peeti ajutiseks ettevaatusabinõuks, näib nüüd olevat lõputu, kusjuures valitsus viitab „murele Poola kodanike turvalisuse pärast” ja lisab, et „liiklus taastatakse, kui piir on täielikult ohutu”, vahendab Politico.

See samm tuleb diplomaatilise pinge ajal, pärast seda, kui Venemaa eelmisel nädalal testis Poola kaitsevõimet, saates riigi õhuruumi droonide parve, ning USA presidendi Donald Trumpi suureneva diplomaatilise surve ajal, et karistada Hiinat Kremli sõjategevuse abistamise eest Ukrainas. Poola valitsus teatas, et „kaubandusloogika” asendub „julgeoleku loogikaga”.

Oluline on see, et sulgemine tabab kaubateed, mida mööda liigub 90 protsenti Hiina ja EL-i vahelisest raudteekaubaveost.

Sellel marsruudil kasvasid Hiina ja EL-i vahelised kaubaveod 2024. aastal 10,6 protsenti, samas kui kaupade väärtus hüppas ligi 85 protsenti 25,07 miljardi euroni. See koridor moodustab nüüd 3,7 protsenti kogu EL-i ja Hiina vahelisest kaubandusest, võrreldes aasta varasema 2,1 protsendiga – see on päästerõngas e-kaubanduse hiiglastele nagu Temu ja Shein.

Ka Poola ettevõtted võivad kannatada. Riigi kontrolli all olev PKP Cargo teatas, et lühikeste viivitustega on võimalik toime tulla, kuid hoiatas, et pikaajaline sulgemine suunaks kaubanduse lõunasse, läbi Kasahstani, Kaspia ja Musta mere ning edasi Lõuna-Euroopasse või Türki.

Sulgemine toimus vaid nädal pärast seda, kui ettevõte käivitas oma esimese Varssavi-Hiina kaubarongi, mis vedas kaupu mitmest Euroopa riigist – see on sümboolne ühendus, mille eesmärk on kinnistada Poola rolli sõlmpunktina ja tõsta PKP Cargo rahvusvahelist mainet.

„Täielik piiri sulgemine on oluline probleem – mitte ainult transpordi ja logistika, vaid kogu majanduse jaoks,” ütles Poola transpordi- ja logistikatööstuse ühingu strateegiliste projektide direktor Artur Kalisiak. Ta lisas, et umbes 10 000 Poola transpordiettevõtete palgal olevat Valgevene autojuhti on samuti hädas – nad ei saa Poolasse tööle naasta ega isegi koju tagasi minna.

Kogu kaubavedu on praegu blokeeritud, sealhulgas ajatundlikud saadetised, näiteks ravimid ja toit. Alternatiivide osas võib proovida läbi Leedu või Läti, aga see võtab muidugi rohkem aega ja raha. Ja isegi siis pole mingit garantiid, et need piirid jäävad avatuks, ütles ta.

Valgevene opositsiooniväljaanne Belsat teatas katsetest luua uusi tarneahelaid, öeldes, et on loodud ajutine lahendus, mille kohaselt kaubaga veoauto suundub terminali Leedus Kaunases, Poolas Łódźis või Saksamaal Duisburgis – kus kaup ümber laaditakse ja seejärel siseneb Valgevenesse Leedu raudteeületuskohtade kaudu.

„See on väga keeruline olukord,” märkis Kalisiak. „Valitsus ütleb, et jälgib olukorda ja et piir avatakse uuesti, kui see on ohutu. See on see, mida me teame … seega ärilisest vaatenurgast ei tea me midagi.”

„Otsus sulgeda piir Valgevenega jääb jõusse kuni edasise teatamiseni. Edasised sammud selles küsimuses on veel otsustamata,” kinnitas Poola valitsuse pressiesindaja Adam Szłapka kolmapäeval ajakirjanikele.

Kuna taasavamise kuupäeva pole veel näha, pole ettevõtetel selget sõna, kas neile hüvitist makstakse.

„Kahjud hinnatakse siis, kui teame, kui kaua piir on suletud olnud. Sel hetkel saavad ministeeriumid koostada hinnangu, mis on aluseks valitsuse otsustele võimaliku riikliku toetuse kohta üksikutele tööstussektoritele,” teatas siseministeerium.

Hiina välisminister Wang Yi lendas esmaspäeval Varssavisse, et rääkida oma Poola kolleegi Radosław Sikorskiga.
„Läbirääkimistel tehti väga selgeks, et selles olukorras asendatakse kaubandusloogika, mis on kasulik ka meile, julgeolekuloogikaga. Ja seda väljendas väga selgelt ka minister Sikorski,” ütles Poola välisministeeriumi pressiesindaja Paweł Wroński. Ta lisas, et Hiina pool ei ole esitanud otseseid nõudmisi piiri taasavamiseks.

Peking oli juba enne ministrite kohtumist öelnud, et loodab, et Poola rakendab tõhusaid meetmeid, et tagada [raudteeühenduse Valgevene piiril] ohutu ja sujuv toimimine ning rahvusvaheliste tööstus- ja tarneahelate stabiilsus, rõhutades, et Hiina-Euroopa raudtee-ekspress on Hiina koostöös nii Poola kui ka EL-iga „lipulaeva projekt”.

Kuid Hiina pole mängus ainus osaleja. „Samuti on olemas Ameerika Ühendriigid ja meil on nendega väga lähedased suhted. Olen üsna kindel, et Washington on enam kui õnnelik, et marsruudid suletakse – vähemalt ajutiselt –, sest nad on avaldanud Euroopa Liidule survet kehtestada Hiinale täiendavaid tollitariife Venemaa nafta ja gaasi ekspordi tõttu Hiinasse,” ütles Poola välisluure agentuuri endine juht Piotr Krawczyk.

„Usun, et nad on rahul, et tollitariifide asemel on Hiina kaupade peamine maismaavärav nüüd mõneks ajaks blokeeritud,” lisas ta. „Olen ​​ka üsna kindel, et ameeriklased naeratavad ja toetavad Poola valitsust selle taasavamisega mitte kiirustamises – vähemalt mitte niipea.”

Ka Euroopa on läbirääkimiste laua taga, kuid nagu Krawczyk märkis: „Ma pole näinud üheltki riigilt mingit reaktsiooni – mitte midagi komisjonilt ega midagi pealinnadest. Seega pole ehk ka Euroopa õnnetu, nähes peamist väravat blokeerituna.”

„Kui see värav blokeeritakse, peavad nad kasutama teisi marsruute – näiteks õhutransporti või meretransporti … Ma arvan näiteks, et Rotterdami ja Hamburgi sadamad võtaksid väga hea meelega vastu need kaubad, mis enam Poola-Valgevene piiri ei läbi,” lisas ta.

Mis puutub Hiina seisukohta, siis Varssavis asuva valitsuse nõuandva mõttekoja Idauuringute Keskuse majandusteadlane Konrad Popławski ütles, et kaalul olevad summad on märkimisväärsed, kuid mitte mängu muutvad.

Sulgemine on olulisem Hiina sisemaa läänemaakondade jaoks, lisas ta, mis sõltuvad suuresti raudteeühendustest ja millel puudub juurdepääs meresadamatele. „Sellegipoolest ei räägi me tohututest kaubandusmahtudest – see on pigem püsiv tilgake, mis on oluline mõnele tööstusharule, kuid üldiselt mitte mingil juhul kriitiline.”

„Suur küsimus on selles, kas piiri sulgemine tekitab piisavalt suurt probleemi – mitte ainult Valgevenele ja Venemaale, vaid võib-olla ka Hiinale –, et sundida suuremat reaktsiooni,” lõpetas Popławski. Kuid kuigi Poola-Valgevene piiri läbiva kaubavahetuse väärtus on märkimisväärne, märkis ta, ei ole see siiski piisavalt suur, et sundida Pekingit oma seisukohta Moskva või Minski suhtes muutma.