Kiiruskaamera silm sähvatab hommikuse tipptunni ajal Hämeenlinnas 3. maanteel pidevalt ja enesekindlalt. Kaamera registreerib veidi rohkem kui tunni aja jooksul üle saja kiiruseületamise.

Rohkem kui iga kuues seda lõiku läbinud juht sõitis liiga kiiresti, vahendab Yle.

„Võiksime jälgimist jätkata terve päeva ja kiiruskaamera sähvataks ilmselt sama tihti,” ütleb jälgimist teostanud vanemkonstaabel Jarno Alarotu.

Pärast umbes tunnist jälgimist naerab Alarotu aga, et on aeg paus teha, et tuvastatud kiiruseületamiste menetlemine politsei liiklusohutuskeskust üle ei koormaks.

„Olukord ei näe eriti hea välja. Esines ka suuremaid kiiruseületamisi,” sõnab ta.

Teetööde tõttu on 3. maantee piirkonnas kiirusepiirang 50 kilomeetrit tunnis. Seire käigus mõõdetud suurimad kiirused olid aga kuni 100 km/h.

Kiiruse kasvades suureneb õnnetuste oht märkimisväärselt.

Jarno Alarotu sõnul on autojuhtide mõtted ja keskendumine liialt mujal kui sõitmine.

Ka nüüd sähvatas kaamera viiele järjest sõitvale autole. Sähvatus on aga kaugelt nähtav.

Kiiruse statistika näitab, kuidas Soome autojuhid liikluses tegelikult käituvad. Näiteks Soome transpordi- ja sideameti Traficomi andmetel ületas 2024. aasta suvel kiirusepiirangut 44 protsenti põhimaanteedel sõitvatest autojuhtidest. Iga kümnes autojuht sõitis kiirusepiirangust rohkem kui 10 km/h üle.

Juunis otsustas Politseiamet, et tulevikus sekkub politsei ka väiksemate kiiruseületamiste korral tundlikumalt. See poliitika kehtib nii traditsioonilise järelevalve kui ka kaamerapostide kohta, mis reageerivad nüüd isegi väiksematele kiiruseületamistele.

Politsei ei saa aga kiirusekontrolli suurendada. See nõuaks kas lisarahastamist või ressursside ümberpaigutamist muudest politseitegevustest.

Politseiinspektor Tuomo Katajisto Politseiameti liiklusohutuse üksusest peab seda küsimust väärtusküsimuseks.

„Politsei tegeleb vahetult elu ja tervisega seotud ülesannetega ning kriminaaluurimistes on pikad järjekorrad. Ma ei oska öelda, kust me saaksime inimesi liiklusohutuse parandamiseks vabastada,” mõtiskleb Katajisto.

Rangem järelevalve poliitika on sõnum autojuhtidele: isegi väiksemad kiiruseületamised on risk ja sellega tegeletakse.

Politsei kaameraautod ja statsionaarsed kaamerapostid tuvastavad igal aastal ligikaudu 140 000 kiirust ületavat autot. Iga pilt vaadatakse politsei liiklusohutuskeskuses käsitsi üle.

„Kui kõik kiiruskaamerad oleksid aastaringselt kasutusel, tabaks need igal aastal paar miljonit kiiruseületajat,” ütleb Katajisto.

Politseiinspektor Tuomo Katajisto sõnul kulub piltide töötlemisele ligikaudu 30 inimaastat. Seega käib ühe töötleja laualt igal aastal läbi tuhandeid automaatse jälgimise abil tehtud pilte.

Väiksemate liiklusrikkumiste korral määratakse juhile sõidukipõhine liiklusveamaks. See on sanktsioon, mis sisaldub liiklusseaduses, mis jõustus 2020. aasta juunis ja asendab varem kasutatud trahvi.

Sõidukpõhine liiklusveamaks pidi lihtsustama kiiruseületamise eest karistuste määramist, kuid Katajisto sõnul saaks seadust paremaks muuta.

Kui sõidukipõhine liiklusveamaks määratakse isikule, kes pole sõidukit juhtinud, peame läbima uue protsessi, sõnab ta.

Sellises olukorras esitab makse saaja parandusnõude. Pärast töötlemist saadetakse esialgne liiklusveamaks õigele juhile, keda tuleb kõigepealt selle kohta ära kuulata. Seejärel saadetakse juhile maksmiseks tõendatud liiklusveamaks.

Katajisto sõnul jõuab umbes kakskümmend protsenti automatiseeritud liiklusjärelevalve juhtumitest parandusnõude protsessi. See aeglustab töötlemist ja võtab aega tõhusamalt kiirusekontrollilt.