Taani plaanib uurida, kas Vene varilaevastiku laevad on selle nädala droonirünnakutes osalenud.

Briti väljaande Sun andmetel püüavad Taani võimud eelkõige välja selgitada kolme Venemaa varilaevastiku laeva seotust droonilendudega.

Kõik kolm laeva viibisid juhtumi ajal Taani ranniku lähedal. Võimude teatel võidi droone välja lasta vähemalt ühelt laevalt.

Kaubalaev Astrol 1 viibis juhtumi ajal Taani väinas. Taani meedia teatel tegi alus droonirünnaku ajal ebatavalisi liigutusi, mistõttu jälgivad võimud selle tegevust tähelepanelikult.

Helsingin Sanomate andmetel sõitis Astrol 1 eile neljapäeval 25. septembril Soome ja Eesti vahel Peterburi suunas, kui Soome võimude luuredroon jälgis selle liikumist Soome lahel.

Soome lahe piirivalve ülema asetäitja Ilja Iljin ütles, et Soome lahe piirkonda jälgitakse kaamerate, radarite ja liikuvate laevade abil nii merelt kui ka õhust.

Üldiselt olen nõus, et liiklust jälgitakse põhjalikult. Seda alust on kindlasti tähelepanelikult jälgitud, ütles ta.

Benini lipu all sõitev Pushpa asub Kattegati merealal Taani ja Rootsi vahel. Nii Astrol 1 kui ka Pushpa on alused, millel võib olla seos Venemaaga.

Lisaks neile oli droonide märkamise hetkel Kopenhaageni lennujaamast umbes seitsme kilomeetri kaugusel laev nimega Oslo Carrier 3.

Kopenhaageni lennujaam sattus sel nädalal kaosesse, kui ööl vastu teisipäeva märgati droone. Taani peaminister Mette Frederiksen kirjeldas juhtumit kui „kõige tõsisemat rünnakut Taani kriitilise infrastruktuuri vastu”.

Droone on sellest ajast alates Taanis märgatud Aalborgi ja Billundi lennujaamade õhuruumis, samuti Esbjergi ja Sønderborgi lennujaamade kohal ning Skrydstrupi õhuväebaasis.

Taani võimud on öelnud, et Kopenhaageni rünnaku taga oli „võimekas tegija”. Taani luureagentuuri andmetel seisab riik praegu silmitsi „suure sabotaažiohuga”.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ei välista Venemaa osalemist droonirünnakus, kuid praeguses etapis ei ole võimalik tegu Venemaale omistada.

„Pole kahtlustki, et kõik viitab professionaalsele tegijale, kui tegemist on nii süstemaatilise operatsiooniga nii paljudes kohtades, põhimõtteliselt samal ajal,” ütleb ta.

Taani võib vastuseks intsidendile aktiveerida NATO artikli 4. Kui artikkel 4 aktiveeritakse, tähendab see ametlikke läbirääkimisi NATO riikide vahel Põhja-Atlandi Nõukogus, mis on NATO kõrgeim otsustusorgan.