USA kavatseb järk-järgult lõpetada julgeolekuabi programmid Euroopa armeedele Venemaa piiri ääres, et sundida Euroopat oma kaitse eest rohkem maksma.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud teavitasid eelmisel nädalal Euroopa diplomaate, et USA ei rahasta enam programme, mis koolitavad ja varustavad sõjaväge Ida-Euroopa riikides, mis on Venemaa sõja eesliinil, ütlesid asjaga kursis olevad isikud väljaandele Financial Times.

Pentagoni programmi kulutused, mis kuuluvad paragrahvi 333 alla, peavad olema USA Kongressi poolt heaks kiidetud, kuid Trumpi administratsioon pole rohkem raha taotlenud. Juba heakskiidetud vahendid on kättesaadavad kuni 2026. aasta septembri lõpuni.

Valge Maja ametnik ütles, et see samm on kooskõlas president Donald Trumpi püüdlustega välisabi „ümber hinnata ja ümber korraldada” ning vastab tema esimesel ametipäeval antud täidesaatvale korraldusele.

„See tegevus on kooskõlastatud Euroopa riikidega vastavalt täidesaatvale korraldusele ja presidendi pikaajalisele rõhuasetusele tagada, et Euroopa võtaks oma kaitse eest suurema vastutuse,” ütles ametnik.

Trumpi surve all leppisid USA NATO liitlased juunis kokku suurendada oma kaitsekulutusi 5 protsendini SKP-st. Paragrahvi 333 rahastamise lõpetamine mõjutaks programmi, mille ülemaailmne eelarve on Senati nõunike hinnangul üle miljardi dollari, potentsiaalselt kärpides sadu miljoneid dollareid, mida USA saadab Venemaa piiririikidele. Pentagon ei ole seadusandjaid teavitanud täpsest summast, mis järk-järgult kaotatakse.

Programm eraldas Euroopas aastatel 2018–2022 1,6 miljardit dollarit, mis moodustab USA valitsuse aruandlusbüroo andmetel umbes 29 protsenti paragrahvi 333 ülemaailmsetest kulutustest. Peamised abisaajad on Eesti, Läti ja Leedu.

Kümnete Euroopa saatkondade ametnikud Washingtonis, sealhulgas riikidest, kes abi ei saa, osalesid kohtumisel, kus Pentagoni ametnikud rääkisid neile kärbetest.

Ühe Euroopa ametniku sõnul näis see samm olevat mõeldud julgustama jõukamaid Euroopa riike maksma rohkem eesliinil olevate riikide julgeolekuabi eest.

Euroopa valitsused olid teatest jahmunud ja püüavad Washingtonilt lisateavet saada, ütlesid kaks aruteludest teavitatud diplomaati.

Euroopa ametnikud püüavad samuti aru saada, kas siseriiklik rahastamine suudab lünki täita või kas kärped mõjutavad Euroopa julgeoleku kriitilisi elemente.

„Kui nad selle ära teevad, on sellel suured tagajärjed,” ütles üks diplomaatidest, lisades, et NATO-t see kindlasti mõjutab, kuna osa rahastamisest suunatakse alliansi kaudu.

„See tekitab palju muret ja ebakindlust,” ütles teine ​​diplomaat, võrreldes seda Trumpi varasema otsusega kärpida USA rahvusvahelist abi.

USA parlamendi ülemkoja Senati välissuhete komisjoni juhtiv demokraat, senaator Jeanne Shaheen kirjeldas kärpeid kui „ekslikku sammu, mis saadab täpselt vale signaali, kui püüame Putinit läbirääkimiste laua taha sundida ja Venemaa agressiooni ära hoida”.

Asjaga kursis oleva isiku sõnul ei mõjuta viimane otsus USA eraldi välisriikide sõjalise rahastamise programmi, mis pakub riikidele rahastust kallite kaupade, näiteks hävituslennukite, laevade ja tankide ostmiseks.

Kärped toimuvad ka ajal, mil Pentagoni poliitikajuht Elbridge Colby püüab suunata USA kaitseressursse Indo-Vaikse ookeani piirkonda, et suurendada heidutust ja vähendada konflikti tõenäosust Hiinaga Taiwani pärast.

Käesoleva, 2025. aasta alguses peatas Washington järsult Ukrainale mõeldud laskemoona ja mitmete väärtuslike relvade saadetised pärast seda, kui Colby algatas läbivaatamise, mis tekitas muret USA enda varude pärast. Hiljem käskis Trump tarneid jätkata.

Ohus on ka Balti riikide julgeolekualgatuse tulevik, mis on 2020. aastal loodud eraldi programm Eesti, Läti ja Leedu relvajõudude tugevdamiseks. Eelmisel aastal kiitis Kongress algatuse toetamiseks heaks 228 miljonit dollarit.

Valge Maja ei ole järgmise aasta eelarves programmile täiendavat rahastamist taotlenud. Asjaga kursis olev isik ütles, et administratsioon hindab programmi uuesti.

USA julgeolekuabi kaotamine oleks Balti riikidele „väga raske”, ütles USA erudiral Mark Montgomery, kes on nüüd mõttekoja Foundation for the Defense of Democracies vanemteadur. „Kogu idee on muuta nad võimeliseks ennast kaitsma.”

Kõigil kolmel riigil on Venemaaga ühine maismaapiir ning piirkonda on seostatud Moskvale omistatavate rünnakutega, sealhulgas kriitilise infrastruktuuri vastu Läänemerel, küberrünnakute ja sabotaažiga.

USA valitsus vaatab läbi oma sõdurite paigutuse kogu maailmas ja on öelnud, et kavatseb vähendada oma kohalolekut Euroopas.

Trump kohtus kolmapäeval Valges Majas Poola presidendi Karol Nawrockiga ja ütles, et tal pole plaanis sõdureid riigist välja viia.

USA-l on Poolas rotatsiooni korras umbes 10 000 sõjaväelast ja Trump ütles, et ta on selle korraldusega „väga rahul”. „Paneme sinna rohkem, kui nad tahavad,” lisas ta.