Kahekorruselise villa sissepääs on märkimisväärselt toekas: ukse ees katust toetavad neli suurt palksammast. Väljastpoolt vaadates on villas piisavalt ruumi isegi tõeliselt suurele seltskonnale.

Maja ees olev rohi on aga kõrge ja hiiglasliku palkmaja õuel pole lähiminevikus mingeid inimliikumise märke. Maja valvab suur rünnakuasendis musta kotka kuju, vahendab Iltalehti.

sammastele paigaldati kunagi õuevalgustid, et näidata valgust kaugemal kaldal asuvate hoonete juurde. Nüüd on üks sammas viltu ja kogu suur õueala on täielikult umbrohtu kasvanud.

Lõuna-Pohjanmaal Ähtäris asuva villa kõrval kulgeb asfalttee. Krundi serval tee lähedal on umbes kahe meetri kaugusele ühtlases reas püstitatud väga ebatavaline asi: nikerdatud ristkülikukujulised ja kõrged kivihunnikud, seda kogu kinnistu pikkuses.

Need hunnikud takistavad sõidukitel õue sisenemist mujalt kui sissesõiduteelt või võsastunud kruusateelt, mis viib krundi teises otsas lähedalasuvate kuurideni. Krundi serval on hoiustatud suur hunnik samu kive.

Suur viilkatusega laohoone ja selle kõrval asuv väiksem hoone näevad väljastpoolt väga hoolitsetud välja, nagu ka suur palkvilla. Kuid keegi ei pääse neile hoonetele eriti kergesti ligi, kuna kruusakattega hoov on täielikult kaetud kõrge taimestikuga. Kohapeal pole Vene omanikke ega kedagi teist.

Ähtäris asuvaid laohooneid kasutas väidetavalt üks Soome puidufirma kuni kogu kinnistu Vene omandusse müümiseni 2008. aastal. Nende kavandatud otstarve on sellest ajast peale jäänud saladuseks.

Veel 2015. aastal, kui Iltalehti ebatavalisest kinnistust teatas, oli teada, et seal on toimunud „haruldane äri”. Nüüd on lao kõrval asuv puhastatud liivaväli võsast vaevu eristatav.

Ladude ja suure palkvilla asukoht on aastate jooksul pannud paljusid mõtlema, kuna väga lähedal asub Soome Kaitseväe logistikaosakonna lõhkeainekeskuse suur relvaladu, kus hoitakse märkimisväärses koguses laskemoona ja lõhkeaineid. Seal asub ka massiplahvatuse ala, kus katsetatakse ja hävitatakse mitmesugust laskemoona ja lõhkeaineid. Kohta on kirjeldatud kui ühte Soome kesksemat relvaladu.

Lisaks kaitseväe laole kulgeb venelaste kinnistu lähedal ka elektrivõrgu elektriliin. Lisaks asub villast ja laohallidest veidi üle kilomeetri kaugusel suur elektrivõrgu alajaam. Piirkonnas asuvad ka ametivõimude poolt kasutatava Virve võrgu tugijaamad.

Kaitseväe relvalao lähedal asuv eriline kinnistu pole ainus, mille Vene ostjad Ähtäris aastatel 2007–2010 omandasid. Need ostud pärinevad ajast, mil Vene ostjad tegid Soomes tohutul hulgal kinnisvaratehinguid, kuna välismaalastelt kinnisvara omandamist piiravad seadused tühistati. Vene ostjad omandasid Ähtäri piirkonnas paari aasta jooksul kuus kinnistut. Ostjateks olid erinevad Venemaa eraisikud ja tehingud tehti Soome ettevõtetega.

Tänaseks on kaks neist kinnistutest jõudnud Soome omandisse, üks neist pärast kohtutäituri poolt arestimist ja sundoksjonit. Ülejäänud neli on endiselt erinevate Venemaa omanike valduses, kuigi üks neist müüdi eelmisel 2024. aastal uuele Venemaa omanikule.

Ähtäris asub Soome kaitseväe lõhkeainete ja lõhkematerjalide keskus, millel on suur laoala ning linna keskel asuv üksus, kus asuvad administratiiv-, tootmis- ja laopinnad.

Lisaks elektrivõrgule ja Virve võrgu tugijaamadele puhastati hiljuti Metsähallituse välilennuväli Venemaa kinnistute läheduses väetiselendudeks. Kolmel Venemaa krundil on nüüd vana lennuvälja kaudu maanteeühendus.

Võimud on korduvalt hoiatanud venelaste poolt omandatud kinnistute eest, mis asuvad riigikaitse ja varustuskindluse seisukohalt oluliste objektide kõrval. Näiteks rääkis riigikaitse kõrgkooli (MPKK) sõjandusteaduskonna sõjandusprofessor Marko Palokangas eelmisel aastal Iltalehtile antud intervjuus, kuidas arvukad objektid tekitasid võimudes muret juba 2010ndate aastate alguses.

Kaitsepolitsei saatis kaitseväele pidevalt hoiatusi ja poliitilistele otsustajatele öeldi, kuidas strateegiliselt oluliste objektide lähedal asuv kinnisvara võib Soomele ohtu kujutada. Juba siis teatasid võimud, et Venemaa eesotsas Vladimir Putiniga on välja töötanud kinnisvarapoliitika, mida on ka ellu viima hakatud.

Näiteks eelmise aasta lõpus ilmunud hübriidsõja raamatus hindas kaitsepolitsei ülem Juha Martelius, kuidas Venemaa kasutab nüüd oma mõjuvõimu suurendamiseks kõiki võimalikke nn laiapõhjalise mõjuvõimu vahendeid. Sel põhjusel peab ka Soome olema valmis silmitsi seisma kogu mõjuvõimu spektriga, mis hõlmab ka kinnisvara omandamisi, mis kujutavad endast ohtu riigikaitsele, varustuskindlusele ja riiklikule julgeolekule.

Juulis jõustunud seadusega keelas Soome täielikult Venemaa ja Valgevene kodanike kinnisvaratehingud. Enne seda vajasid kõik EL-i ja EMP-väliste ostjate kinnisvaraostud eraldi luba kaitseministeeriumilt. Paljud eksperdid on aga pidanud pelgalt ostude keelustamist ebapiisavaks ning näiteks välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Henri Vanhanen on öelnud, et keelust ei piisa juba omandatud varadest tuleneva probleemi kõrvaldamiseks.