Eesmärk oli selge. Petteri Orpo valitsus teeb Soome kulutustes ja tuludes täiendava ühe miljardi euro suuruse kärpe lisaks juba tehtud üheksale miljardile eurole.

Nii jääb valitsus kindlaks oma eesmärgile stabiliseerida riigivõla suhe 2027. aastaks. Võla suhe viitab võla osakaalule sisemajanduse koguproduktist, vahendab Yle.

Eile teisipäeval 2. septembril lõpetas valitsus oma arutelu ja miljardi euro suurune kokkuhoid lepiti kokku. Järgmisel 2026. aastal seda ei realiseerita, kuid miljard eurot saavutatakse 2027. aastal.

Põlissoomlaste erakonnalt kuuldud jutt, mida peeti rassistlikuks, tekitas eelarve arutelu ajal esialgu valitsusparteide vahel konflikti – kuid sellest hoolimata saavutati kokkulepe kärbete, maksutõusude ja majanduskasvu meetmete osas.

Yle koostas nimekirja kõige olulisematest kärpemeetmetest.

Nii säästetakse miljard

• Elamuehitustoetused: 365 miljonit eurot

Suurim individuaalne kokkuhoiuartikkel on riiklikult tagatud ARA-laenude vähendamine. See tähendab, et riik vähendab taskukohase hinnaga üürielamute ehitamise ja renoveerimise toetusi ja laenutagatisi.

• Ettevõtlustoetused: 141 miljonit eurot

Valitsus kavatseb kärpida muuhulgas Business Finlandi innovatsioonitoetusi ja juhtprojekti Clean Energy Finland rahastamist. Kärbe mõjutab ka investeeringutega seotud tööstuspoliitika reservi. Mitmeid ettevõtlustoetusi kärbitakse 30 protsenti.

Ka teisi ettevõtete maksutoetusi kärbitakse kokku 20 miljoni euro võrra hiljem otsustataval viisil. Nende kohta ei öeldud nüüd rohkemat kui seda, et põllumajandusenergia toetused jäävad mõjutamata.

Haridus- ja kultuuriministeeriumi filmitootmise toetusi kärbitakse mitme miljoni euro võrra, kuid ilmselt on plaanis uus toetus EL-i direktiivi kohase tasu näol, mis suunatakse Soomes voogedastusteenuseid pakkuvatele operaatoritele.

• Migrantide integratsioon ja arengukoostöö: 50 miljonit eurot

Augusti alguses esitas rahandusminister Riikka Purra rahandusministeeriumi enda eelarve ettepaneku, millest eelarve arutelus lõpuks kuigi palju järele ei jäänud. Põlissoomlaste käejälg on aga järgmise aasta eelarves näha, vähemalt migrantide integratsioonitoetuste ja arenguabi kärbetes.

Sellest moodustab arengukoostöö 20 miljonit eurot ja see ei ole see suunatud valitsusväliste organisatsioonide kaudu tehtavale tööle.

Integratsiooni 30 miljoni euro suurune kärbe rakendatakse omavalitsuste seadusandlike kohustuste vähendamise kaudu.

• Aktsiisimaksud ja kõrge sissetulekuga pensionärid: 126 miljonit eurot

Eelarve ettepanekus olulisi maksutõuse ei ole. Küll aga on plaanis tõsta tubaka-, alkoholi- ja nikotiinitoodete ning jäätmete aktsiise. Maksu täpne sihtmärk otsustatakse järgmisel kevadel.

Maksuotsusega vähendatakse ka kõrge sissetulekuga pensionäride maksusoodustust võrreldes varem kavandatuga. Kevadel teatas Orpo valitsus, et kärbib nn piitsamaksu ehk veidi alla kuue protsendi suurust lisamaksu üle 47 000 euro suurustelt pensionituludelt. Nüüd on see maksulangetus väiksem kui varem teatatud.

Kogusumma sisaldab ka elektrienergia varustuskindluse tasu 56 miljoni euro suurust tõusu.

• Eraarsti vastuvõtt: 60 miljonit eurot

Kela hüvitisi eraarsti vastuvõttudele kärbitakse. Juba enne eelarve arutelu teatas Yle, et Kela hüvitiste suurendamine eraarsti teenustele ei ole vähendanud survet avalikele ravijärjekordadele. Nüüd kärbitakse neid hüvitisi.

Samal ajal jäävad aga kehtima Kela hüvitiste laiendused. See kehtib muu hulgas viljakusravi, suuhügieeni, günekoloogi vastuvõttude ja füsioteraapia kohta. Rakendatakse ka kavandatud valikuvabaduse eksperiment üle 65-aastastele.

• Raha metsast ja pensionifondist: 120 miljonit eurot

Valitsus kavatseb eelarve täiendamiseks võtta raha ka riiklikust pensionifondist. See lisatulu kaetakse fondi kasvava investeerimistulu arvelt. Seda on oodata siis, kui pensionifond saab loa investeerida aktsiatesse rohkem kui varem.

Riigi rahaasju on võimalik täiendada riiklikest pensionifondidest, sest riiklikke pensione makstakse samuti eelarve vahenditest – ja selles mõttes on neil maksumaksjate garantii.

Lisatulu laekub ka Metsähallitusest, 8 miljonit eurot. Seda on aga kavas teha ilma riigimetsadest metsaraiet suurendamata.

• Teadus- ja arendustegevuse rahastamine: 95 miljonit eurot

Eesmärk on endiselt saavutada ühtne parlamentaarne teadus- ja arendustegevuse rahastamise poliitika, st 1,2 protsendi suurune osakaal SKP-st 2030. aastaks.

Siiski saavutatakse kokkuhoidu, kui rahastamisega seotud seadust muudetakse, et see kajastaks hiljutisi majandusprognoose, ja Sitra teadus- ja arendustegevust hakatakse tulevikus arvestama riigi rahastamispanuse osana.

Üldiselt teadus- ja arendustegevuse rahastamine lähiaastatel ilmselt suureneb – kuid mitte nii palju, kui varasem arvutusmeetod oleks seda suurendanud.

• Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna erialane koolitus ja ravimihüvitised: 30 miljonit eurot

Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate erialase koolitusega seotud hüvitiste 15 miljoni euro suurune kokkuhoid jätkub ka 2027. aastal.

Lisaks saavutatakse kokkuhoid ravimihüvitiste arvelt, kui „tingimuslike hüvitiste tasude kalkulatsiooni suurendatakse vastavalt tegelikele hüvitistele”.

• Ametite tegevuskulud: 25 miljonit eurot

Haridusametit ministeeriumi alluvusse ei viida, kuid erinevate asutuste arvelt otsitakse jätkuvalt kokkuhoidu, lähtudes käivitatavast asutuste struktuuri uuringust. Koondamised lepitakse kokku 2026. aasta kevade eelarveläbirääkimistel.

Kust ei kärbita

Valitsuse väitel ei rakendata kokkuhoidu sotsiaalkindlustusele, lastega perede või pensionäride toetustele ega sotsiaal- ja tervishoiuteenustele.

Samuti ei rakendata kokkuhoidu toidutootmisele suunatud põllumajandusele ega looduskaitsele.

Ülaltoodud meetmed täidavad valitsuse eesmärgi. Täpsemalt öeldes 1,012 miljoni euro suurune kärbe 2027. aasta tasemel. Järgmisel 2026. aastal rakendatakse sellest 224 miljonit eurot.

Praegu tundub, et sellest piisab, ütles rahandusminister Riikka Purra pressikonverentsil.