Venemaa on septembris korduvalt rikkunud NATO õhuruumi. Kreml on aga järjekindlalt kõiki süüdistusi eitanud.

Kui Kremlit uskuda, siis septembri alguses Poola õhuruumi sisenenud droonid pärinesid Ukrainast, mitte Venemaalt, vahendab Iltalehti.

Eelmisel reedel rikkusid Vene hävitajad 12 minutit Eesti õhuruumi. Kreml eitas süüdistusi taas ning Putini pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas väiteid tühjadeks ja provokatiivseteks.

Venemaa enda ajalugu on täis intsidente, kus välismaised lennukid on tema õhuruumi eksinud. Külma sõja ajal võisid reaktsioonid viia isegi lennukite allatulistamiseni.

1960.aastal tulistas Nõukogude Liit Barentsi mere kohal alla USA luurelennuki RB-47H ja samal aastal Sverdlovski oblasti kohal lennuki Lockheed U-2.

Hiljem kasutas liit jõudu ka tsiviillennukite vastu. 1978. aastal oli Korea Air Linesi reisilennuk sunnitud tegema hädamaandumise Koola poolsaarel ja viis aastat hiljem tulistati Sahhalini lähedal alla Korea Air Linesi hiigellennuk, tappes 269 inimest.

Pärast Venemaa õhuruumi rikkumist on vähemalt Baltimaade ja Poola kõrgetelt ametnikelt kuulda arvamusi, et NATO õhuruumi rikkuvad Venemaa lennukid tuleks alla tulistada.

Samal lainel on ka USA president Donald Trump, kes ütles teisipäeval ÜRO Peaassambleel, et õhuruumi rikkuvad Vene lennukid tuleks hävitada.

NATO riikidest on Türgil kogemusi Vene lennuki allatulistamisega, kuna 2015. aasta novembris tulistas ta Süüria piiril alla hävitaja.

Helsingi Ülikooli maailmapoliitika professor Heikki Patomäki on aga teisel arvamusel.

Üldine eeldus on, et kui oled väga päästikutundlik ja tulistad kohe, siis alustad sõda, sõnab ta.

Patomäki sõnul eitab Venemaa väga tüüpiliselt süüd õhuruumi rikkumistes. Tema sõnul peaksid NATO ja selle liikmesriigid oma tähelepanekud ja tõendid õhuruumi rikkumiste kohta kiiresti avalikustama.

Praegu eitab seda teine ​​pool ja puudub avalik protsess, mille käigus tõendeid hinnata saaks. Seega võivad sellised süüdistused kergesti olla osa konflikti eskaleerumise protsessist, räägib ta.

Patomäki sõnul on palju juhtumeid, kus Venemaad on süüdistatud asjades, mis lähemal uurimisel on osutunud palju keerulisemateks või mille on toime pannud mõni teine ​​​​osapool.

Näitena toob ta Nord Streami gaasijuhtmete plahvatuse, milles on süüdistatud ka Ukrainat.

Teisest küljest lükkas maineka Pennsylvania ülikooli uurimisrühm kevadel Ukraina teooria ümber, pidades seda ebatõenäoliseks.

Patomäki hinnangul sõltuks Kremli reaktsioon Venemaa õhuruumi rikkumise korral selle algpõhjusest.

Professori sõnul saaks õnnetuse või tehnilise vea korral asja lahendada diplomaatilise protesti ja läbirääkimiste teel.

Kui aga algpõhjuseks oleks spionaaž või häirimine, võiks olukord oluliselt pingelisemaks muutuda.

Patomäki sõnul on Venemaa piloodid sageli vähem koolitatud kui Läänes, mis suurendab inimlike vigade tõenäosust. Seetõttu on oluline, et oleksid olemas tõhusad reeglid ja kanalid, et vältida arusaamatustest tulenevaid ohtlikke intsidente.

Probleem on selles, et Venemaa ja Lääne vahel puuduvad praegu avatud suhtluskanalid, sõnab ta.

Patomäki sõnul on suhtluskatkestus nii sügav, et tavapärane diplomaatiline tegevus Lääne ja Venemaa vahel praktikas ei toimi, kuigi ametlikud suhted on olemas.

Otseühendus on NATO peakorteri ja Moskva ning Washingtoni ja Moskva vahel. Sellised ühendused on mõeldud ainult äärmuslikeks hädaolukordadeks, märgib ta.

Patomäki sõnul õhuruumi rikkumisi otseühenduse kaudu ei arutata.

Need ei sobi otseühenduse konteksti, kuid nõuaksid laiemaid suhtluskanaleid ja võimalik, et ühiste reeglite väljatöötamist. Praegu on alles vaid mõned madala taseme tehnilised ühendused, sõnab ta.

Professori sõnul on Lääne ja Venemaa suhted Ukraina sõja tõttu pingestunud, mis on õõnestanud paljusid reegleid, mis varem toetasid usaldust ja julgeolekut. See omakorda suurendab ohtu, et isegi tavapäraseid sündmusi tõlgendatakse ähvardavatena.

See negatiivne spiraal tuleks ümber pöörata, ütleb Patomäki.