Soome president Alexander Stubb ütles, et Ukraina julgeolekugarantiid, mida arutab niinimetatud „tahte koalitsioon”, sunniksid sellega liitunud Euroopa riike Venemaaga sõtta minema, kui Moskva peaks tulevikus Ukraina vastu uuesti sõjalisi aktsioone alustama.

„Julgeolekugarantiid on sisuliselt heidutus. See heidutus peab olema usutav ja selleks, et see oleks usutav, peab see olema tugev,” ütles Stubb väljaandele Guardian antud intervjuus Helsingis enne sõitu ÜRO Peaassambleele New Yorki.

Ta ütles, et garantiid jõustuvad alles pärast Ukraina ja Venemaa vahelist tulevast kokkulepet, kuid rõhutas, et Venemaal ei ole nende vormi üle vetoõigust.

„Venemaal ei ole iseseisva rahvusriigi suveräänsete otsuste langetamisel absoluutselt mingit sõnaõigust … Seega pole minu jaoks küsimus, kas Venemaa nõustub või mitte. Muidugi nad ei nõustu, aga see pole ka asja mõte,” ütles ta.

Pärast eelmisel kuul Pariisis toimunud kohtumist ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron ajakirjanikele, et 26 riiki on lubanud olla osa Ukrainas asuvast „julgestusjõust”, kusjuures mõned neist on lubanud olla kohal „maal, merel või õhus”.

Suur küsimus, mis paljudel Kiievis on, on aga see, kas kokkulepetega kaasnevad konkreetsed kohustused. Küsimusele, kas need garantiid tähendavad, et Euroopa riigid ütlevad, et nad on valmis Venemaaga sõtta minema tulevase agressiooni korral Ukraina vastu, vastas Stubb: „See ongi definitsiooni järgi julgeolekugarantiide idee.”

Pole aga kaugeltki selge, kas enamikus Euroopa pealinnades on selliseks kohustuseks poliitilist tahet, kus sõjajärgsele Ukrainale antud lubadusi on tavaliselt esitatud pigem „julgestusena” kui kindlate kohustustena. Seni on enamiku lääneriikide poliitika olnud pakkuda Ukrainale tuge, kuid minimeerida otsese konflikti ohtu Venemaaga. Kuid Stubbi sõnul oleksid kõik garantiid mõttetud, kui neid ei toetata reaalse jõuga.

„Julgeolekugarantiid on sisuliselt heidutus ja see heidutus peab olema usutav ning selleks, et see oleks usutav, peab see olema tugev. Ja see tähendab ka strateegilist kommunikatsiooni, seega me ei tee julgeolekugarantiisid õhku, vaid anname reaalseid julgeolekugarantiisid ja Venemaa teab seda,” ütles Stubb.

Stubb on viimastel kuudel rahuläbirääkimistel esile kerkinud võtmeisikuna, luues tihedad suhted USA presidendi Donald Trumpiga, sealhulgas golfimängu kaudu. Isiklik side on tähendanud, et vaid 5,6 miljoni elanikuga Soome on suutnud Trumpi ja Euroopa juhtide vahelises suhtluses mängida ülisuurt rolli. Stubb ütles, et tema ja Trump on endiselt regulaarselt ühenduses, „telefonitsi ja muul viisil” ning et ta loodab, et paaril on järgmisel nädalal kahepoolne kohtumine.

Stubb on sel aastal mitmel korral öelnud, et USA president hakkab Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes kannatust kaotama, kuid seni pole Trumpi aeg-ajalt öeldud karmid sõnad Putini kohta tegudeks muutunud ning mitmed Trumpi seatud tähtajad rahulepingu sõlmimiseks on möödunud ilma suurema järeltegevuseta. Selle asemel laotas Trump eelmisel kuul Putini ette Alaskal punase vaiba.

Stubb ütles, et tema arvates tehakse edusamme, kuid „see pole suur samm-sammult samm”. Küsimusele, kas on olemas punkt, kus Euroopa peab leppima sellega, et USA ei ole Ukraina läbirääkimistel usaldusväärne liitlane, vastas Stubb, et tema riigil pole muud valikut kui püüda Trumpi administratsiooniga võimalikult palju sõbralik olla.

„Ma arvan, et Soome presidendi ülesanne on läbi saada Ameerika Ühendriikide presidendiga, kes ta ka poleks,” ütles Stubb. „Välispoliitika põhineb alati kolmel sambal. See on väärtused, huvid ja võim. Väikeriikidel on ainult väärtused ja huvid … aga meil saab olla mõjuvõim, mitte võim. Kaasamine on parem kui lahkuminek, tulgu põrgu või vesi,” lisas ta.

Sel nädalal oli Stubb Kiievis, kus ta kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, ja ütles, et ta tuli reisilt „kindlalt”, et Ukraina suudab vajadusel pikalt sõda jätkata, lükates vastupidised väited ümber kui „valeuudised”.

Stubb ütles, et ÜRO-s keskendutakse järgmisel nädalal suures osas Palestiinale, kuid ta loodab pidada mitu kohtumist Zelenskiga ja teiste Ukrainaga seotud isikutega. Julgeolekugarantiide kohta ütles ta, et „Ameerika kaitsemeede” oleks vajalik, et anda neile tõeline jõud, ja möönis, et veel pole täielikku arusaama sellest, mida Trumpi administratsioon on valmis tegema.

Siiski võivad kõik jutud garantiidest olla puhtalt hüpoteetilised, kui esmalt ei tehta edusamme sõja läbirääkimiste teel lõpetamise osas. Zelenski on korduvalt öelnud, et on valmis Putiniga kohtuma, nagu Trump nõuab, kuid Putin on öelnud, et kohtub Zelenskiga ainult Moskvas või kui arvukad Venemaa nõudmised kõigepealt rahuldatakse.

Stubb möönis, et Putini läbirääkimiste laua taha toomise võimalus ei paista praegu eriti suur. „See sõda on tema jaoks liiga suur, et seda kaotada. Ta on teinud ilmselt lähiajaloo suurima strateegilise vea, kindlasti pärast külma sõja lõppu, ja ta on kõigis oma strateegilistes eesmärkides läbi kukkunud. See on küsimus, millal ta läbirääkimiste laua taha tuleb, loodetavasti varem kui hiljem, aga praegu olen ma üsna pessimistlik,” ütles Stubb.