Hiljutine uuring näitab, et vaid üheksa protsenti sõja eest Põhjamaadesse põgenenud ukrainlastest soovib kodumaale naasta. Ukrainlanna Žanna kuulub selle vähemuse hulka.

On juba hiline pärastlõuna, kui 38-aastane ukrainlanna Žanna lõpetab oma töö Suonenjoki marjade pakkimisfirmas. Algselt tõid just marjad Žanna ja tema pere Soome, vahendab MTV.

Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse oli Žanna seitse suve Kuopios maasikaid korjamas käinud.

Žanna perekonna kodulinn Tšernihiv oli üks esimesi, mille Venemaa okupeeris. Seega võttis ta ühendust oma suvise tööandjaga Kuopios ja põgenes 2022. aasta aprillis koos oma poja Ilja ja abikaasa Anatoliga Soome.

Anatoli töötas sel ajal Poolas, nii et me põgenesime läbi Poola ja siis tulime kõik kolm Soome, räägib perekond, kes elab nüüd Põhja-Savos Vesantos.

Kui Ukraina sõda lõpeb, tahaks ema Ukrainasse tagasi pöörduda.

See on minu kodumaa, see on koht, kus ma üles kasvasin, räägib ta.

Kuigi Žanna on oma aega Soomes enamasti nautinud, on pikk pime periood talvel ja pidev külm masendavad. Tšernihivis on meil väga soojad suved, isegi praegu on 35 kraadi sooja. Talved on pehmed ja lund peaaegu ei ole. Olen sellise kliimaga harjunud. Eelmisel talvel oli Vesantos 40 kraadi külma ja see oli kohutav, ütleb Žanna.

Metsatöödel töötav Anatoli tahaks jääda Soome alaliselt. Ta armastab väikest Vesanto valda, kus õhk on puhas ja inimesi vähe.

Ma tegelen kalapüügiga ja siin on selleks suurepärased võimalused. Loodus on samuti imeline, räägib ta.

Paari 18-aastane laps Ilja pole praegu oma mõtetes Ukrainasse naasmise osas kindel. Ta õpib Ukraina ülikoolis kaugõppes õigusteadust ja töötab koos emaga marjafirmas.

Minu mõtted tagasipöördumise osas on fifty–fifty, ma pole veel otsustanud, sõnab ta.

Norras Oslo Metropolitani Ülikooli läbiviidud uuringu kohaselt ütles vaid üheksa protsenti Põhjamaadesse põgenenud ukrainlastest, et nad soovivad kohe pärast sõja lõppu Ukrainasse naasta. Žanna on seega vähemuses ja tema abikaasa enamuses.

Uuringule vastanud ukrainlastest olid 40 protsenti ebakindlad ja 50 protsenti arvasid kindlalt, et nad ei soovi pärast sõja lõppu kodumaale naasta.

Uuringus küsitleti ukrainlasi, kes olid ajutise kaitse all Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani tulnud. Uuring viidi läbi 2024.–2025. aasta sügisel ja talvel. Kokku oli vastajaid 3379, kellest 856 olid pärit Soomest.

Ulatuslik sõda Ukrainas on kestnud 3,5 aastat. ÜRO pagulasagentuuri UNHCR andmetel on välismaale põgenenud 6,9 miljonit ukrainlast, neist üle viie miljoni Euroopasse.

Praegu on Põhjamaades umbes 350 000 Ukraina pagulast.

Ukrainast pärit Olena Melnõk töötab teenuste planeerijana Suonenjoki ja selle ümbruskonna omavalitsuste sujuva integratsiooni projektis.

Ta räägib MTV uudistele, et peaaegu ükski tema sadadest klientidest pole huvitatud pärast sõda Ukrainasse naasmisest.

Enamikul minu klientidest on Soomes kas alaline või ajutine töökoht. Paljud on hankinud Soome juhiloa ja ostnud korteri. Nad on tõesti huvitatud Soome jäämisest, ütleb Melnõk.

On palju põhjuseid, miks ukrainlased ei taha oma kodumaale naasta.

Paljud neist ei taha oma lapsi sõjajärgses riigis kasvatada. Nad ei usalda Putinit. Isegi kui rahuleping allkirjastatakse, ei usu ukrainlased tingimata selle elluviimisse, ütleb üks uuringu autoritest, Oslo Metropolitani Ülikooli vanemteadur Vilde Hernes.

82 protsenti vastanutest on Ukrainasse naasmise vastu, kui nad ei saa oma endisesse kodulinna naasta. Suur hulk põgenenud ukrainlasi on pärit okupeeritud aladelt ja neil pole seal midagi alles. Nende kodud on hävinud, perekonnad ja sõbrad on mujale põgenenud. Ülesehitus on raske ja võtab aega.

Žanna omalt poolt ütleb, et tema pere kodu Tšernihivis on endiselt püsti, seega oleks tal pärast sõda koht, kuhu naasta. Samuti on tal piirkonnas endiselt sugulasi. Tema õde ja ema jäid teiste seas Tšernihivisse.

Žanna hoiab nendega ühendust ja on mures nende turvalisuse pärast, kuna Tšernihivis käib endiselt lahingutegevus. Ta loodab neid pärast sõja lõppu näha.

Ma tõesti loodan, et Ukrainasse saabub peagi rahu. Jälgin aktiivselt uudiseid rahuläbirääkimiste kohta, aga kahjuks hakkab mu lootus tasapisi hääbuma, sõnab ta.

Ukrainlaste seas valitseb Ukraina poliitilise süsteemi suhtes suur umbusk.

Hernesi sõnul näitas uuring, et ukrainlastel on Ukraina poliitilise süsteemi vastu väga madal usaldus, kuid Põhjamaade ühiskonna ja poliitiliste süsteemide vastu väga kõrge usaldus.

Soomes peetakse Ukrainat sageli demokraatlikuks riigiks, mis oli teel Euroopa Liidu liikmeks saamise suunas, kuni Venemaa ulatuslik sissetung 2022. aasta veebruaris kõik hävitas. Tegelikkuses pole teadlase sõnul asjad nii ühesed, sest Ukrainal oli palju probleeme juba enne Venemaa sissetungi.

Ukraina oli juba enne sõda väga korrumpeerunud ja uuringute kohaselt plaanis koguni iga neljas ukrainlane enne Venemaa sissetungi oma kodumaalt lahkuda, illustreerib Hernes.

Paljud inimesed arvavad, et Ukraina varjupaigataotlejad on sageli naised, sest rindel on mehi vaja. Oslo Metropolitani Ülikooli uuring näitab aga, et kuigi kõik Põhjamaad võtsid sõja alguses vastu suhteliselt palju naisi, on sooline jaotus aja jooksul ühtlustunud.

Umbes 60 protsenti ajutise kaitse taotlejatest on naised ja 40 protsenti mehed.

Võrreldes varasemate kaitset taotlevate immigrantide rühmadega on Ukraina sõjapõgenikel üldiselt ka kõrge haridustase. Üle 60 protsendil on ülikoolikraad ja lisaks 14 protsendil on lõpetamata ülikoolikraad.

Žannal on Ukrainast ülikoolikraad rahanduses. Anatoli seevastu lõpetas kutsekooli keevitajana.

Olena Melnõki sõnul on suurel hulgal tema klientidel ülikoolikraad, kuid enamik neist peab Soomes töötama väljaspool oma haridust ja kutseoskusi.

Keel on sageli lävendiküsimus. Ka Ukraina diplomit sellisena Soomes ei aktsepteerita, ütleb Melnõk.
Žannal pole midagi selle vastu, et ta töötab väljaspool oma eriala.

Minu jaoks on kõige olulisem see, et üldse tööd on. Mul läheb päris hästi, ütleb Žanna, kes töötab ülikoolikraadiga marjakorjajana.

Juunis teatas Euroopa Komisjon, et pikendab Ukraina pagulaste elamislubasid Euroopa Liidus märtsini 2027. Seega on ukrainlaste pagulasstaatus ajutine.

Hernesi sõnul saavad Ukrainast põgenenud inimestest tulevikus väga oluline poliitiline küsimus nii Põhjamaades kui ka Euroopas tervikuna.

Kui mingil hetkel saavutatakse rahuleping, lõpeb ka välismaal viibivate ukrainlaste ajutine kaitse. Pärast rahuläbirääkimisi tekib paratamatult küsimus, kas ukrainlased saavad jääda oma sihtriikidesse või peavad nad Ukrainasse tagasi pöörduma.

Muidugi mõjutab seda ka see, kui kaua sõda kestab ja milline rahu Ukrainas lõpuks saavutatakse, ütleb Hernes.

Hernesi sõnul seisab Ukraina tõenäoliselt silmitsi demograafilise katastroofiga, kui valdav enamus Euroopasse põgenenud inimestest tagasi ei pöördu. Riik tuleb uuesti üles ehitada ja see pole võimalik, kui miljonid ukrainlased jäävad välismaale.

Seega võiks öelda, et Ukraina tuleviku seisukohast oleks hea sundida ukrainlasi kodumaale naasma. Siis on muidugi veel inimlik vaatenurk ja aastaid välismaal elanud ukrainlaste individuaalsed vajadused, võtab Hernes asja kokku.