Soome peaministri Petteri Orpo sõnul on droonidega häirimise juhtumid Põhjamaade lennujaamades erakordsed.

See on erakordne olukord ja neid on nüüdseks olnud nii palju, et seda tuleb väga tõsiselt võtta, ütles Orpo.

Ööl vastu tänast neljapäeva 25. septembrit suleti Taanis Aalborgi lennujaama õhuruum droonide lendamise tõttu. Lennujaam avati liiklusele uuesti neljapäeva varahommikul. Esmaspäeva õhtul peatati droonivaatluste tõttu lennuliiklus ka Kopenhaagenis ja Oslos. Üle 50 lennu suunati Rootsi lennujaamadesse.

Orpo sõnul on Soome tihedas kontaktis Läänemere piirkonna partnerriikidega ning neid küsimusi tõstatatakse jõuliselt ka NATO-s, vahendab Iltalehti.

Teisisõnu, me võtame seda tõsiselt, püüame reageerida ja suurendame Soomes valmisolekut, sõnas ta.

Peaministri sõnul on Soome valmisolek kõrgel tasemel, kuid hetkel vaadatakse endiselt tähelepanelikult üle, kuidas lennujaamu ja muud kriitilist infrastruktuuri veelgi paremini kaitsta.

Soome on saanud praegu rahus olla, kuid ka meie ametivõimud ja kodanikud on täheldanud varem mitmesuguseid lendavaid objekte, ütles Orpo.

Seega jah, me peame lähtuma ideest, et Venemaa naabruses on meil kõik võimalik ja seepärast me valmistumegi ette, lisas ta.

Peaministri sõnul langetavad otsuseid Soome õhuruumi sisenevate Vene droonide või hävitajate allatulistamise kohta ametivõimud ja sõdurid.

Kaitseminister Antti Häkkänen ütleb, et Soome on droonide sekkumise osas Taaniga ühendust võtnud.

Paistab, et selle taga on mingi süsteemne tegija. See on muidugi tõsine asi, ütleb Häkkänen.

Kaitseministri sõnul tuleb eristada Poolas nähtud intsidenti, kus Vene sõjaväe droonid ületasid piiri, ja Põhjamaades nähtud leebemaid intsidente.

Pole üllatav, et Venemaa on viimase paarikümne aasta jooksul avaldanud mitmesuguseid hübriidmõjutusi ja häirinud lääneriikide tegevust, juhib Häkkänen tähelepanu.

Kuigi tõendeid toimepanija kohta ei leita alati, täiustatakse Häkkäneni sõnul pidevalt võimekust ja võimalusi reageerida kodanikuühiskonna tegevuse häirimisele.

Viimastel päevadel toime pandud häirete juhtumid on olnud seotud tsiviillennundusega, kuid Soome valmistub ka Venemaa sõjaväedroonidele vastu astuma.

Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius saabub homme reedel Helsingisse, et kohtuda Orpo ja Häkkäneniga. Teemaks on Euroopa Liidu idapiirile rajatav droonimüür, millest Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas oma poliitilises kõnes Strasbourgis septembri alguses.

„Esiteks ei räägiks ma droonimüürist, vaid droonide tõrjumise võimest, nende jälgimise võimest ja seejärel erinevate ohutasemete tuvastamisest,” selgitab Häkkänen.

Kaitseministri sõnul on käimas mitu suurt investeerimisprogrammi sõjalise droonikaitse valdkonnas, mida arendatakse koostöös Ukraina ja NATO riikidega.

Samuti otsime homme kaitsevolinik Kubiliuselt selleks võimalikku ELi toetust, ütleb Häkkänen.

Häkkänen ei hakka veel hindama summasid, mida EL-ilt taotletakse. Ta ütleb, et projektid on kallid ja seotud sõjalise tegevusega.

Peaminister Orpo ei avalda samuti seda, kui palju raha võiks EL-ilt drooniseina jaoks saada.

Drooniseina vajadus ehk korraliku õhukaitse vajadus on üsna ilmne ja see tuleks saavutada pigem varem kui hiljem, rõhutab Orpo.