Uusimaal elav 54-aastane Antero kannatab nii põlvede kui ka puusade liigeseartriidi all. Mais hindas ortopeed ta töövõimetuks ja kirjutas talle ülejäänud aastaks haiguslehe.

Antero esitas Kelale B-avalduse ja taotles haigushüvitist. Kela lükkas taotluse tagasi, vahendab Taloussanomat.

Otsuses seisab, et Kela hinnangul on mees haigusest hoolimata võimeline oma tavapärast tööd tegema.

Antero on ettevõtja, kes oma parimatel päevadel andis tööd umbes tosinale inimesele. Äritegevus on küll vaibunud, aga ruumid on alles. Nüüd rendib Antero neid ja hoolitseb kinnisvara seisukorra eest.

Antero otsustas otsuse edasi kaevata. Ta läks tagasi teda ravinud ortopeedi juurde. Arst kirjutas uue avalduse, milles kirjeldas olukorda varasemast üksikasjalikumalt. Antero kirjutas väikese kaaskirja ja viis dokumendid Kela kontorisse.

Kui Antero imestas, miks esimene B-avaldus tagasi lükati, üllatas vastus teda.

Ametnik ütles, et Kela saab tohutul hulgal B-avaldusi ja et nad peavad paljusid neist tagasi lükkama, kuna inimesed ostavad avaldusi eraarstidelt.

Anterol oli tunne, et see idee polnud ainult ühe ametniku arvamus.

Kela peaarst Kristian Siekkinen ütleb, et Kela ei liigita arste ega anna hinnanguid nende usaldusväärsuse kohta.

Kelal on era- ja avalikus tervishoius töötavate arstide koostatud tõendite suhtes ühesugune suhtumine ning me usaldame kõiki arste, ütleb ta.

Vaatamata Antero kuuldud seisukohale pole Siekkineni sõnul Kelal teavet selle kohta, et erasektoris kirjutatakse haiguslehte leebemate aluste alusel kui mujal.

Praktikas mõjutab haiguslehe vajadust diagnoositud haigus ja sellest tingitud funktsionaalse võimekuse vähenemine seoses haige inimese tehtava tööga. Seega on hindamine iga patsiendi puhul individuaalne, jätkab ta.

Kela juhiseks on ravikindlustusseadus. Seaduse kohaselt peab taotleja olema võimetu oma tööd tegema ning selle tõendiks on vaja arsti koostatud A-tüüpi tõendit või B-tüüpi avaldust. Diagnoos ei anna veel õigust haigushüvitisele.

Ametniku sõnum tekitas Anteros muret. Paljud arstid töötavad nii era- kui ka avalikus sektoris. Samuti peab ta kummaliseks, kui nende avalduste kaal varieerub olenevalt sellest, kummalt poolt patsient vastuvõtule tuli.

Üldise elukogemuse põhjal võib muidugi arvata, et alati leidub inimesi, kelle eetika on paindlik.

Ma ei kahtle hetkekski, et võib olla ka arste, kes annavad haiguslehte kergematel alustel, hindab Antero.

Kas mõni arst on jäänud vahele seetõttu, et neilt on olnud võimalik haiguslehte osta?

Kelal pole selle kohta infot, vastab Siekkinen.

Ühiskond on Antero sõnul raha kokku hoidnud, kui ta on lasknud oma ravi teha eraviisiliselt. Mõlemale põlvele on tehtud magnetresonantstomograafia ja röntgen ning tema puusale on tehtud mitu korda röntgenpilte. Viimase viie aasta jooksul on Antero käinud ortopeedi juures kaks korda aastas.

Olen uuringutele ja arstivisiitidele ilmselt kusagil 2000–3000 eurot kulutanud, hindab ta.

Ta on sellega oma tööaega kokku hoidnud, kuna muidu oleks ilmselt pidanud järjekorras ootama.

Antero kaebus oli edukas. Tema taotlus kiideti heaks. Haigushüvitist ei määratud aga kogu ülejäänud aastaks, vaid oktoobri lõpuni. Ta loodab, et ka edasise eest saab hüvitist, kuid ta ei saa selles kindel olla. Asi on tema jaoks stressirohke.

Antero ei esine loos täisnimega, kuna see käsitleb tema tervist puudutavaid isiklikke asju. Ilta-Sanomat on näinud tema arsti arvamust ja Kela otsust.