Eesti õhuruumi rikkumisest ei tohiks teha suuremat probleemi kui see on, ütles Soome kaitseväe juhataja Janne Jaakkola.

Me peame reageerima, aga mitte üle reageerima, lisas ta.

Jaakkola osales arutelus ja vastas kuulajaskonna küsimustele Helsingi julgeolekufoorumil, vahendab Yle.

Kolm Venemaa hävitajat MIG-31 lendasid reedel 12 minutit Eesti õhuruumis. Itaalia hävitajad F-35 tõusid õhku Eestis ning NATO andmetel eskortisid lennukeid Eesti õhuruumist välja Soome ja Rootsi hävitajad.

Jaakkola sõnul olid Soome lennukid tavapärast õhuseiret tegemas ega kuulunud NATO operatsiooni Eastern Sentry koosseisu.

Lennuki piloodid tegutsevad professionaalselt, ütles juhataja. Reaktsioon valitakse olenevalt sellest, milline oht tegelikult on.

Madalaim tase on rikkumise jälgimine. Kui läheb hästi, nagu siin, eskortisid nad venelasi Kaliningradi ja sellest piisas, lausus ta.

Jaakkola ütles, et piloodid peavad tegutsema täpselt ja kauboimentaliteet pole lubatud.

Jaakkola lisas, et Soomel on õhuruumi rikkumistega kogemusi. Neid on olnud 85 aastat.

Jaakkola ütles, et õhuruumi rikkumises ei olnud reaalset sõjalist ohtu.

See oli test. Kolm MIG-i ei oleks F-35, JAS Gripeni ega FA-18 vastu midagi saanud teha. Selles mõttes polnud sõjalist ohtu. Kiire kineetiline reageerimine oleks olnud viga, rääkis ta.

Sellel on aga ka teisi tasandeid peale kohese õhuruumi rikkumisega tegelemise. Venemaa peab Ukrainas sõda ja kasutab Euroopas mitmesuguseid hübriidmõjutamise ja destabiliseerimise vahendeid.

Jaakkola sõnul tuleb seda olukorda eristada Venemaa potentsiaalsest rünnakuohust, mis tema sõnul on lahtine küsimus.

Nüüd on jutt destabiliseerimisest, millega Venemaa tegeleb. Euroopa peab need teod ära tundma ja mõtlema neile reageerimisele, märgib ta.

NATO võim põhineb osaliselt heidutusel ehk ideel, et sõjalise alliansi territooriumi ründamine pole seda väärt.

Usutav heidutus põhineb reaalsetel võimetel, sõnab ta.

Hübriidsõjas tuleb heidutus ümber mõelda.

Meil ​​puudub käsiraamat. Kui meil oleks, tegutseksime selle järgi, märgib ta.

Õhuruumi rikkumised on riiklik küsimus ja osaliselt NATO küsimus. Poliitikute ülesanne on mõelda, millist tegutsemisviisi valida, tuletab Jaakkola meelde.

See on tõsine asi ja seda ei tohiks aktsepteerida, aga me ei tohiks sellest teha suuremat probleemi, kui see on, lausub ta.