Soome kaitseministri Antti Häkkäneni sõnul on selge, et „poliitilised riskid on märkimisväärselt kasvanud”.

Häkkänen kommenteeris Iltalehtile Petteri Orpo valitsuse tulevikuraportit, mis sisaldab erinevaid alternatiivseid stsenaariume Soome lähitulevikuks.

Üks raportis esitatud sündmuste stsenaariumitest kannab nime „murdunud maailm”. See spekuleerib olukorraga, kus EL ja NATO hakkavad lagunema, Venemaa saavutab oma sõdades edu, Lähis-Ida konflikt laieneb ja lõpuks satub ohtu Soome iseseisvus.

Selle stsenaariumi kohaselt kiireneb maailmakorra muutumine ja ebakindlus suureneb aastatel 2025–2029. Lõpuks, 2040. aastate alguseks keskenduvad riigid ja piirkonnad oma sisekriiside vastu võitlemisele ning paljudes riikides on demokraatlikud institutsioonid kokku varisenud.

Poliitiliste riskide osas toob Häkkänen välja, et Euroopa suurimates riikides on küsitlustes äärmusparempoolsed ja äärmusvasakpoolsed jõudsalt tõusuteel.

Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia. Venemaa-meelsus, vastuseis kaitsekulutustele, vastuseis Ukraina toetamisele, loetleb kaitseminister.

Häkkänen toob välja ka Ameerikas toimuva sisepoliitilise debati.

Jah, me jälgime neid üsna tähelepanelikult, rõhutab ta.

Kuigi Soome enda Euroopa mandril toimuvad murettekitavad poliitilised arengud, toob kaitseminister esile ka sündmused idapoolsetes diktatuurides.

Seal on poliitilised arengud soosinud Venemaad. Koostööliidud on tihenenud, sõnab ta.

Tuleviku stsenaariumis esitatud alternatiivses sündmuste käigus on just EL-i ja NATO lagunemine see, mis paneb Soome raskesse olukorda. Häkkänen rõhutab EL-i ja NATO olulisust Soome julgeolekule.

Mõlemad on vetoõigusega organisatsioonid. Piisab vaid ühest või kahest riigist, kes poliitiliselt segadusse satuvad, ja probleemid algavad. EL-is on need juba nähtavad, märgib ta.

Häkkäneni sõnul lähevad asjad praegu „suhteliselt hästi õiges suunas”, kuigi väikese riigi jaoks on riske.

EL ja NATO on meile kriitilise tähtsusega ning iga liikmesriigi poliitilised arengud määravad lõpuks suurel määral, kuidas need riskid realiseeruvad, sõnab ta.

Just seetõttu on suurte EL-i riikide sisepoliitilised arengud Häkkäneni sõnul murettekitavad.

Saksamaal on äärmusparempoolne AfD partei küsitluste tipus ja Prantsusmaal on võidukas äärmusparempoolne erakond võitnud sihi 2027. aasta presidendivalimisteks. Häkkänen toob esile ka Suurbritannia äärmusparempoolse partei Reform UK.

Kõigil neil on Euroopa julgeolekupoliitika ja Venemaa-meelsete seisukohtade seisukohast väga keeruline poliitika, võtab ta kokku.