Kolm Vene hävitajat MIG-31 rikkusid reedel Soome lahe kohal Eesti õhuruumi. Hävitajad lendasid Eesti õhuruumis ilma loata erakordselt pikka aega, kaksteist minutit.

NATO hävitajad suunasid Vene lennukid Eesti õhuruumist välja. Soome hävitajad osalesid Vene lennukite eskortimisel rahvusvahelisest õhuruumist välja, vahendab Yle.

Endine Horneti piloot ja riigikaitsekõrgkooli dotsent Heikki Mansikka kirjeldab sarnaseid olukordi piloodi vaatenurgast. Ta ise lendas hävitajaga F/A-18 kakskümmend aastat, kuni 2015. aastani.

Kui piloodile antakse ülesanne, võib olla väga vähe infot ja alati ei teata, mida on oodata.

Siis tulevad pähe igasugused mõtted. Kui Soome lahe kohale jõudsin, käisin ma tihti jõu kasutamise reeglid oma peas läbi, ütleb Heikki Mansikka.

Heikki Mansikka pole ise õhuruumi rikkumistega seotud olnud. Küll aga on ta sattunud olukordadesse, mis on tundunud õhuruumi rikkumiseni viivat ja kus ta on andnud õhusõidukile märguande ja vajadusel ka hoiatuse. Lisaks on paljudel juhtudel olnud eesmärk tuvastada ja saada teavet rahvusvahelises õhuruumis lennanud õhusõidukite kohta.

Rahvusvahelises õhuruumis teise õhusõiduki läbimist ei segata. Sekkumine on lubatud, kui õhusõiduk viibib ilma loata riigi õhuruumis.

Heikki Mansikka sõnul on pilootidele käitamisjuhised väga selged ja rahvusvaheliselt ühtsed.

Õhuruumi rikkumise esimene samm on märguanne ning vajadusel antakse hoiatus. Tuvastava õhusõiduki piloot annab juhiseid raadio teel inglise keeles ning terminoloogia on rahvusvaheliselt kokku lepitud.

Heikki Mansikka selgitab, kuidas välismaist õhusõidukit suunatakse loata alalt eemale.

Tuvastav õhusõiduk läheb tuvastuspunkti, mis asub tavaliselt õhusõidukist vasakul, et piloot saaks tuvastavat õhusõidukit kindlasti näha.

Esmalt toimub raadioside ja õhusõidukile antakse juhis pöörata teatud suunas. Kui tuvastatav õhusõiduk ei reageeri raadio teel antud juhistele, korratakse sama rahvusvaheliselt kokkulepitud visuaalsete signaalide abil.

Me liigutame tiibu ehk kallutame neid vasakule ja paremale ning alustame pööret suunas, kuhu tahame, et lennuk pööraks, ütleb Heikki Mansikka.

Hoiatus sisaldab jõuähvardust ja lennuki lahkumiseks võib õhku lasta näiteks peibutusrakette. Kui lennuk hakkab ära pöörama, eskorditakse seda üsna pikka aega, isegi rahvusvahelises õhuruumis, et vältida olukorra kordumist.

Reedeses Eesti õhuruumi rikkumises osales kolm Venemaa hävitajat. Avalikult pole avaldatud, mitu NATO lennukit nende ärajuhtimisel osales.

„Kui ma sellises olukorras oleksin, loodaksin, et neid oleks sama palju või eelistatavalt veidi rohkem,” ütleb Heikki Mansikka.

Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik väitis laupäeval Yle-le antud intervjuus, et Venemaa testib nüüd, kas NATO on tõesti valmis Vene hävitajaid alla tulistama.

Heikki Mansikka sõnul on olukordi, kus hävitaja piloodil on õigus jõudu kasutada.

Tuvastavad lennukid on relvastatud. Neid rakette ei lasta niisama lihtsalt välja, vaid on olukordi ja on olemas lävi, mille ületamisel relvi kasutatakse, aga see lävi on üsna kõrge, ütleb Heikki Mansikka.

Mansikka sõnul on tuvastava lennuki piloodil kontakt lahingujuhiga, kellelt ta saab vajalikku tuge. Selle kaudu saab piloot näiteks täiendava olukorrapildi või taotleda luba tegutsemiseks.