NATO võib Venemaa kolmapäevasele Poola õhuruumi rikkumisele vastata näiteks Lääne-Ukraina õhukaitses osalemisega, ütleb sõjandusekspert Emil Kastehelmi Iltalehti saates „Tilannestudio” 137. osas.

Teisisõnu, see näitab, et oma piirkonna turvalisuse tagamiseks peame oma õhukaitset veidi sügavamale laiendama, ütleb Kastehelmi.

Teise võimalusena pakub Kastehelmi näiteks, et Poola võiks avada oma õhuruumi Ukraina droonidele. Nii saaksid ukrainlased mõjutada Kaliningradi, mis asub Leedu ja Poola vahel ning on Venemaa eksklaav Läänemere ääres.

Kastehelmi möönab, et ettepanekul oleksid omad riskid, aga sellel oleks potentsiaalselt ka laialdane mõju Euroopale.

Ukraina saaks rünnata Kaliningradi ja näiteks seal töötavaid elektroonilise sõjapidamise seadmeid, millel oleks samuti laiem mõju Euroopale.

Ta ütles, et loodab, et NATO jõuab lõpuks millegi muu tulemuseni kui see, et allianss lihtsalt lepib oma liikmesriikide õhuruumi sisenevate Vene droonide allatulistamisega.

Siin on mõned võimalused. Näiteks anda Ukrainale relvad, mis võimaldaksid tal rünnata Venemaa tootmisvõimsusi, mis toodavad seda tüüpi relvi, märkis ta.

Vene droonid on varemgi maandunud Poolas, mis asub Ukrainast lääne pool. Kolmapäevased sündmused muudab ajalooliseks see, et esimest korda oli NATO sunnitud need liikmesriigi õhuruumis alla tulistama.

Varasemad õhuruumi rikkumised on möödunud ilma oluliste vastumeetmeteta. Seetõttu polnud Kastehelmi sõnul kolmapäevased sündmused lõppkokkuvõttes üllatavad.

Poola on korduvalt lubanud oma õhuruumi rikkumist ilma oluliste vastumeetmeteta, seega ei tohiks olla väga üllatunud, et venelased kasutavad ära tajutavat nõrkust ja proovivad nüüd midagi radikaalsemat, märkis ta.

Venemaa on kolmapäevaste sündmuste eest vastutust eitanud ja sellest kõrvale hiilinud. Kolmapäeval nõudis Venemaa asjur Poolas kohe tõendeid, et droonid olid tõepoolest Venemaa omad, ja riigi kaitseministeerium kiirustas teatama, et nende droonid ei lenda isegi üle 700 kilomeetri.

Venemaa piirist Poola külla Wyrykisse, kus üks droonidest alla kukkus, on linnulennult umbes 600 kilomeetrit. Droonid läbisid Valgevene õhuruumi Poola, kust valgevenelased andsid oma läänenaabritele ette hoiatuse.

Kastehelmi sõnul on praegu lähtekohaks see, et kolmapäevased sündmused olid Venemaa tahtlik tegu.

Otsus Poola kaudu Ukrainasse pääsemiseda oli põhimõtteliselt täiesti tahtlik, sõnab ta.

Kolmapäevaste sündmuste puhul oli täiesti juhuslik, et Vene droonide allatulistamise käigus ei hukkunud ükski Poola kodanik. Näiteks tabas üks allatulistatud droonidest otse elamut, tekitades ulatuslikku kahju.

Oleks võinud ka teisiti minna. Seega testib Venemaa Kastehelmi sõnul piire väga ohtlike vahenditega.

Teatud mõttes on väga murettekitavad ja ohtlikud võimalused, kui selline agressiivne diktatuur seda torkima hakkab, lisab ta.

Soome peaminister Petteri Orpo tuletas neljapäeval meelde, et Soome ei seisa praegu silmitsi otsese ohuga. Soome ei ole ka Ukraina naaberriik, seega pole Venemaal vajadust Soome õhuruumi rikkuda samadel põhjustel nagu Poolas.

Kastehelmi sõnul võiks Venemaa Soomes sarnaseid aktsioone läbi viia, peamiselt jõu demonstreerimiseks. See võiks hõlmata näiteks luuredroonide lendamist Soome piirialadel.

Ütleme, et võimalus on suurem kui null, kuid see oleks teatud tüüpi eskalatsioon Soome vastu teistsugusel viisil kui see, mida on varem nähtud, räägib ta.