Venemaa ähvardab nüüd Ukraina sõja Donetski oblasti kriitilisel rindel uue suunaga.

Pokrovski ja Kostantõnivka linnad on pikka aega olnud piirkonna lahingute keskpunktid, kuid nüüd on surve all ka põhjaosas asuv väikelinn Lõman, räägib Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi.

Venemaa okupeeris linna 2022. aastal, kuid Ukraina võttis selle tagasi. Nüüd on aga sõjaõnn taas pöördunud ja Venemaa liigub edasi aladel, mida ta on juba korra okupeerinud, ütles Kastehelmi Iltalehti saates „Tilannestudio“ 137. osas.

Vene väed lähenevad nüüd Lõmanile nii idast kui ka põhjast. Serebrjankas kaevikutega täidetud metsaalad, mis varem blokeerisid Venemaa liikumist, hakkavad nüüd ründajate kätte langema.

Zaritšne ja Torske külade piirkonnas toimunud lahingute tõttu on Venemaa edasi liikunud punkti, kus tema vägede rindejoone ja Lõmani vahele jäävad vaid avarad põllud.

Vaenlane läheneb ka põhjast. Halvimal juhul on jutt linnale vähem kui kümnest kilomeetrist, märgib Kastehelmi.

Enne sõda oli linnas vaid umbes 20 000 elanikku. See on sõja ajal ka rängalt kannatanud. Kastehelmi sõnul toimib see siiski suuremate linnapiirkondade „põhjakilbina”.

Kui see langeb, on Venemaal avatud tee [Donetsi] jõele lähemale ja võib-olla mingil hetkel ka üle selle.

Jõgi toimib loodusliku veetõkkena Venemaa edasiliikumisele Donbassi piirkonnas, mille vallutamist peab agressor Ukrainas üheks oma peamiseks eesmärgiks.

Kui Venemaa saab juurdepääsu Donetsi jõele, tekitaks see piirkonnas Ukraina vägede varustamisele olulisi probleeme.

Veekogude ületamine on aktiivses lahingutsoonis alati risk. Kastehelmi sõnul on Donetsi jõge ületavad maanteesillad sõja selles etapis juba hävinud.

Ukraina väed saavad jõge praegu ületada ainult mõnesse kohta ehitatud pontoonsildade abil. Kastehelmi on ise seda piirkonda külastanud ja teab, kui suured on nende ületamise ohud.

Venemaa teab täpselt, mis mäng käib. Kui neid kohti rünnata, võib see logistikat oluliselt keerulisemaks muuta, lisab ta.