Erinevalt sõja esimestest päevadest, mil venelased üritasid Ukraina linnu vallutada tormijooksuga, on nüüd kasutusele võetud Soome nn motti-taktika, kus linnad piiratakse sisse ja siis hävitatakse vaenlase vastupanu.

Soome kasutas seda taktikat Talvesõjas nõukogude vägede vastu võitlemisel. See on üle võetud jahipidamisest, kus saakloom piiratakse sisse ja siis tapetakse.

See on aeglasem kui tormijooks, aga kahjud on palju väiksemad, seda eriti arvestades praeguse droonisõja tingimusi, kus sõidukite kolonne on võimalik lihtsalt ja kiirelt hävitada.

Praegu kasutab venemaa seda motti-taktikat Ukrainale olulise linna Pokrovski hõivamiseks.

Ukraina kaitse Pokrovski linna vastu võib hääbuda, kuna venelased on linna ümber piiranud. Vene pool on lisaks kasutanud torujuhet personali liigutamiseks Ukraina tagalasse Kupjanski ligidal, püüdes Kiievi sisse piiratud ressurssidele veelgi suuremat survet avaldada, vahendab Sky News.

Ukraina väed on enam kui aasta pidanud kibedat võitlust Pokrovski võtmetähtsusega logistikakeskuse enda käes hoidmiseks, Vene väed on üritanud selle kaitsjaid sisse piirata.

Olukord seal halveneb, ütleb Londoni King’s College’i kaitseuuringute osakonna ekspert dr Marina Miron.

Ta viitas teadetele, et Vene väed kontrollivad kõiki varustusteid ja on droonide abil loonud nn kill zone’i (surmatsooni), mis muudab Ukraina jaoks oma vägede varustamise seal väga raskeks.

Pokrovsk on maantee- ja raudteesõlm, mille rahvaarv oli enne sõda umbes 60 000 inimest. Venemaa peab seda „Donetski väravaks”.

Selle vallutamine takistaks tõsiselt Ukraina varustusliine ja ohustaks olulisi linnu nagu Kramatorsk ja Slovjansk.

„See võtab aega, sest venelased üritavad sisuliselt ukrainlasi välja suruda,” ütles dr Miron telekanalile Sky News.

„Nad ei taha linna rünnata, kuna see on liiga keeruline ja liiga inimressursimahukas – eeldades suuri kaotusi.” Selle asemel püüavad nad seda täielikult ümber piirata, lisas ta.

See peegeldab muutunud lähenemisviisi, ütleb dr Miron, kus Vene sõjavägi näib eelistavat aeglasemaid piiramisoperatsioone, mitte aga suure inimohvritega rünnakulaineid, millega vallutati sellised kohad nagu Bahmut.

Samal ajal on Vene väed edasi liikunud Kupjanski lähedal Ukraina kirdeosas, mitte kaugel Harkivi kindluslinnast, teatas esmaspäeval Sõjauuringute Instituudi mõttekoda.

Nagu teisedki Ukraina rindejoonel asuvad sihtmärgid, on Kupjansk oluline transpordi- ja logistikakeskus, kus kohtuvad mitmed olulised raudteeliinid.

„Tundub, et nad on üsna lähedal,” ütles dr Miron, arutledes Vene vägede positsioonide üle Kupjanski ümbruses.

Ukraina sõjavägi teatas selle nädala alguses, et Venemaa on piirkonda torujuhtme kaudu sõdureid toonud, kuid toru väljapääs on Ukraina kaitsjate kontrolli all.

„Linnas on käimas sabotaaživastane operatsioon ning linna ümbruses toimuvad otsingu- ja löögioperatsioonid,” teatas Kiievi peastaap laupäeval Telegramis.

Kupjansk, mille Ukraina väed 2022. aasta sügisel vastupealetungi käigus tagasi vallutasid, on sõja käigus suures osas hävinud ja seisab endiselt silmitsi rünnakutega.

Dr Miron ütles, et on tõenäoline, et Kupjanski suunas liikumine on osa Moskva püüdlustest tagasi võtta mõned kaotatud territooriumid või ehk püüdlus hõivata maad, mida ta saab seejärel tulevastel läbirääkimistel trumbina kasutada.