Saksamaa valmistub sõjaks, milles ta loodab mitte kunagi otseselt osaleda. Venemaa agressiooni ees on Saksamaa valitsus lubanud muuta riigi 2029. aastaks kriegstüchtig’iks – sõjaks valmis –, kuna ametnike arvates võiks Venemaa olla valmis ründama NATO liikmesriiki.

Esimene samm oli kulutuste ja võlareeglite ümberkorraldamine, et võimaldada rohkem raha sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Riik töötab ka kaitsetööstuse suurendamise nimel ja alustab ulatuslikku sõjaväe värbamiskampaaniat, mis tõenäoliselt hõlmab ka kohustusliku ajateenistuse taastamist, vahendab Washington Post.

Järgmisena on nimekirjas strateegiline ravioolide reserv. Saksamaa põllumajandus- ja toiduminister kutsub üles riiklikke varusid ümber hindama, lisades rohkem valmistoite. Tema plaan: luua „riiklik reserv valmistoodetest, mida saab kohe pärast kuumutamist tarbida”, näiteks konserveeritud ravioolid ja konserveeritud läätsed.

„Oleme praegu julgeolekuolukorras, mis paneb meid kõiki mõtlema,” ütles minister Alois Rainer Politico saates „Berlin Playbook”. „Minu jaoks on oluline, et lisaks sõjavarustuse tarnimisele mängiks suurt rolli ka toiduga kindlustatus.”

Aastakümneid on Saksamaa hädaolukorra reservid koosnenud peamiselt töötlemata põhitoiduainetest nagu teravili ja kuivatatud läätsed. Rainer arvab, et nende ettevalmistamine kriisiolukorras võtab liiga kaua aega.

Tema ettepanek maksaks kuni 105 miljonit dollarit ja sõltuks logistika ja ladustamise haldamisel suurtest toiduahelatest.

Rainer rõhutas, et varusid pole vaja mitte ainult sõja korral, vaid ka muude kriiside, näiteks loodusõnnetuste või tuumaõnnetuse korral elektrijaamas. Siiski on poliitikakujundajate ja Saksa avalikkuse jaoks esmatähtis Venemaa rünnaku oht Euroopale.

Riikliku ravioolireservi idee on pälvinud Saksa meedias humoorikaid pealkirju. Kuid see rõhutab ka tõsist ohtu, millega Euroopa julgeolek praegu silmitsi seisab.

80 aasta jooksul pärast Teist maailmasõda on Saksamaa suures osas võtnud patsifistliku hoiaku. Nüüd põhjustab ähvardav sõjaoht – ja hirm, et Ameerika Ühendriigid ei pruugi Euroopat kaitsta – ühiskondlikku ümbermõtestamist ülevalt alla. Enamik tähelepanu on keskendunud taasrelvastumisele ja sõjalisele valmisolekule, kuid ravioolidebatt toob esile, kuidas sõda mõjutab peaaegu iga elu elementi – kainestav reaalsus, mida Ukrainas iga päev kogetakse – ja kui vähe on aega ettevalmistusteks.

„Meie mõtteviis on muutunud, nii et kaitsevõimest rääkides ei tohiks arvestada ainult sõjalise poolega,” ütles tehnilist hädaolukorda ja katastroofiabi koordineeriva Saksamaa föderaalse kodanikukaitse organisatsiooni Technisches Hilfswerk operatsioonide juht Florian Weber.

„See puudutab suuresti ka elanikkonna kaitsmist,” ütles Weber. „Sest ma usun, et Ukraina sõja näide näitab, et kuigi sõjalised võimed on väga olulised, on riigi jaoks ülioluline anda märku, et kodanikukaitse suudab elanikkonnale endiselt põhiteenuseid pakkuda.”

Toiduvarude uuendamise ideed on kiidetud, kuid skeptikud hoiatavad ka takistuste eest, alates piiratud säilivusajast kuni regulaarse täiendamise logistilise ja rahalise koormuseni.

Riiklikud varud pole midagi uut, need on Saksamaal olemas olnud juba 1960. aastatest, kuid neid sageli ei märgatud või ei hinnatud. Kui toonane siseminister Thomas de Maizière soovitas sakslastel 2016. aastal säilitada kodus hädaolukorra toidu- ja veevaru, pilgati teda laialdaselt Ameerika ellujääjate või äärmusrühmitustega seostatud „preppari” mentaliteedi omaksvõtmise pärast. Kriitikud süüdistasid teda hirmu õhutamises pärast mitmeid terrorirünnakuid Euroopas, mis ajendas pealkirju sakslaste toidu „hamstrite” kohta.

Pärast hilisemat pandeemiat, kui mälestused tualettpaberi ja makaronide nappusest on veel värsked, võetakse seda tüüpi juhiseid tänapäeval teisiti vastu. Saksamaa valitsuse juhend kutsub praegu leibkondi üles varuma vähemalt kolmepäevast toiduvaru ja ideaalis kuni kümne päeva varu – lisaks esmavajalikule nagu ravimid, küünlad, patareidega raadio ja muud olulised asjad.

Samal ajal kui Saksamaa kaalub konservravioolide lisamist oma kriisivaru hulka, on Euroopa naabritel omad prioriteedid.

Näiteks Šveitsis kohtas Šveitsi Liidunõukogu 2019. aasta ettepanek riigi kohustuslikust kohvivarust täielikult loobuda nii laialdast vastuseisu, et ideest loobuti. Norra soovitab hoida käepärast jooditablette, et kaitsta end tuumaõnnetuste korral kiirguse eest, ning aja veetmiseks mängida kaarte ja lauamänge.

Toit ja muud varud on aga vaid osa väljakutsest. Varem sel suvel ütles Saksamaa kõrgeim kodanikukaitseametnik, et riik peab kiiresti laiendama oma varjendite võrgustikku. Külma sõja ajast pärit 2000 punkrist on alles vaid 579, kus on ruumi vaid 478 000 inimesele – ehk 0,5 protsendile 83,5 miljonist elanikust. Soome seevastu hoiab alles umbes 50 000 varjendit, mis on piisav 85 protsendile riigi 5,6 miljonist elanikust.

„Saksamaal valitses pikka aega laialt levinud arvamus, et sõda ei ole stsenaarium, milleks peaks valmistuma,” ütles Saksamaa föderaalse kodanikukaitse ja katastroofiabi büroo juht Ralph Tiesler sel suvel ajalehele Süddeutsche Zeitung. „See on muutunud.”

Tiesleri büroo soovib muuta metroojaamad, keldrid ja maa-alused garaažid varjualusteks, ütles pressiesindaja ajalehele Washington Post. Rakenduse jaoks koostatakse ka varjualuste digitaalset kataloogi.

Ametnikud kutsuvad kodanikke üles oma panust andma. „Võimalusel varuge piisavalt, et teil jätkuks 10 päevaks,” ütles Tiesler väljaandele Süddeutsche Zeitung. „Isegi vähemalt 72 tunni varu on väga kasulik.”