Soome president Alexander Stubb andis teisipäeval Ukraina rahupüüdlustele sünge vaate.

Stubb ei usu, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski, Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kolmepoolne kohtumine toimub – vähemalt mitte niipea, vahendab Ilta-Sanomat.

Stubb, kes on viimastel päevadel rääkinud nii Zelenski kui ka Trumpiga ütles, et arutelude põhjal tundub läbirääkimiste laua taha jõudmine väga ebatõenäoline.

Stubbi sõnul on põhjuseks Venemaa.

Näib, et Venemaa teeb kõik endast oleneva, et takistada isegi Zelenski ja Putini kahepoolset kohtumist, ütles Stubb.

Praegu ei ole ma optimistlik, et saavutame lähitulevikus relvarahu või mingi rahu aluse. Ja selleks on ainult üks põhjus: Venemaa ja Putin, lisas Stubb.

Kas rahuläbirääkimiste lootused on kustunud?

Stubbi avaldus peegeldab praegust õhkkonda Euroopa NATO riikide välispoliitika juhtkonnas, ütleb Helsingi Ülikooli maailmapoliitika professor Teivo Teivainen.

Teivaineni sõnul olid Euroopa juhid viimastel nädalatel veel mõnevõrra optimistlikud, et Trump survestab Putinit Zelenskiga läbirääkimiste laua taha.

Õhus oli positiivseid märke enne juunis toimuvat NATO tippkohtumist, kuid osaliselt juba pärast Stubbi ja Trumpi mitteametlikku golfikohtumist märtsi lõpus.

Väikesemahuline optimism, mis võis olla viimastel nädalatel NATO juhtide vihjete suhtes, on selgelt nõrgenenud. Varem tundus, et Putini kõned olid tulnud eurooplaste loodetud seisukohale lähemale, ütleb Teivainen.

Miski pole oluliselt muutunud. Oleme naasnud varasema olukorra juurde, ütleb Teivainen.

Lootused rahule pole kustunud, kuid relvarahu Ukrainas on praegu väga ebatõenäoline, ütleb Vaasa ülikooli vastupidavusuuringute professor ning välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Hanna Smith.

Venemaalased tahavad juhtkonnalt kuulda sõnumit, et ka Venemaa on rahu poolel. Seetõttu räägitakse Smithi sõnul Venemaa retoorikas palju rahu saavutamisest.

Nad ütlevad, et tahavad rahu, aga ei saa sellega edasi liikuda. Üks põhjus on see, et on suur küsimärk, mis juhtub Putini võimuga, kui sõda lõppeb. Asi ei ole enam tingimata niivõrd Ukrainas, vaid selles, kas Putin jääb võimule, kui Venemaa ei sõdi.

Smith rõhutab, et rahu Ukrainas on kogu aeg väga kaugel olnud. Ukrainas pole rahu olnud alates 2014. aastast. Relvarahu saavutamise katsed on ikka ja jälle läbi kukkunud.

Trump kohtus augustis Alaskal Vladimir Putiniga. Sel ajal olid mõned veel ettevaatlikult optimistlikud, et Ukrainas on võimalik relvarahu saavutada.

Alaska tippkohtumise ajal pommitas Venemaa Ukrainat. See näitab Venemaa vastumeelsust relvarahuga leppida, ütleb Smith.

„Kui tegemist on nii kõrgetasemelise kohtumisega ja samal ajal intensiivistatakse sõjalist tegevust, on see signaal, et relvarahu või rahu pole kuigi lähedal,” märgib ta.

Putini käitumine ei tundu olevat selline, et ta sooviks rahu. Putin ütles kolmapäeval Pekingis, et kutsus Zelenskit Moskvasse.

„Kui Putin ütleb, et Zelenski on teretulnud Moskvasse temaga kohtuma, tähendab see, et Putin ei taha Zelenskiga kohtuda. Selle mõistmiseks ei pea olema president, teadlane ega ekspert,” lausub ta.

Smithi sõnul on algusest peale olnud selge, et sõda ei lõpe enne, kui Zelenski ja Putin ei kohtu. Kogu asi on aga keeruline. Riikide ja juhtide vahel on kibestumist ja umbusaldust.

Pärast Alaska tippkohtumist teatas Trump, et Valge Maja korraldab Putini ja Zelenski vahel neljasilmakohtumise. Seejärel oli kavas korraldada kolmepoolne kohtumine, kus osalevad ka Ameerika Ühendriigid.

Läks aga teisiti, sest Venemaa, mis algusest peale pole avalikult tunnistanud, et nõustub Zelenskiga kohtuma, pole kohtumise suunas ühtegi liigutust teinud.

Putin ei taha Zelenskiga kohtuda isegi siis, kui Venemaa oleks relvarahust või rahust siiralt huvitatud, ütleb Smith.

See on aluseks Venemaa nõudmistele Zelenski asendamiseks ja Ukrainas valimiste korraldamiseks. Venemaa väidab ka, et Zelenski ei ole legitiimne president ja Ukraina ei ole toimiv riik, sõnab ta.

Ja isegi kui Zelenski lendaks Moskvasse Putiniga kohtuma – oma elu ohtu pannes, rõhutab Smith –, pole mingit garantiid, et Putin temaga ka siis kohtuks.

Ainus viis, kuidas Venemaa arutelu näeb, on see, kui Zelenski sõidab Moskvasse. Ja isegi siis võiks Putin teatada, et tal on paremat teha, lisab ta.

Paljud leiavad, et Putini vastumeelsus järeleandmisi teha või rahu suunas samme astuda on olnud etteaimatav.

Midagi võis küll kulisside taga edasi liikuda, aga Stubbi avaldus peegeldab meeleolu muutust – et siin ehk midagi ei juhtunudki, kuigi kohati loodeti, ütleb Teivo Teivainen.

Teivaineni sõnul oli Putini pääs Alaskale sisepoliitikas suur saavutus.

Nüüd tundub, et kohtumine oli pelgalt ajaga mängimine. Putin jõudis Alaskale, aga midagi enamat ei paista juhtunud olevat, lausub ta.

Lootused relvarahule olid algusest peale väikesed ja mitte kõik eksperdid ei uskunud relvarahusse ühelgi hetkel, ütleb Välispoliitika Instituudi programmijuht Arkadi Moshes.

Moshese sõnul on selge, et Venemaa tahab ainult sõda võita.

Putin näeb, et Ukrainal on sõdurite puudus, relvade puudus ja probleemid sõja rahastamisega. Eurooplased on Ukraina toetamisest väsinud ja see teeb olukorra Ukrainas veelgi raskemaks, ütleb Moshes.

Kõik Venemaa nõudmised on jäänud samaks, mõned on isegi rangemaks muutunud, tõdeb ta.

Kui eurooplased ei ole valmis Ukrainale relvi tarnima, on veelgi raskem pakkuda Ukrainale piisavalt häid julgeolekugarantiisid. Lisaks näib Moshese sõnul president Trump olevat vastumeelne Venemaa vastu majandussanktsioonide kasutamise suhtes.

Trump on viimastel nädalatel vihjanud Venemaa-vastastele sanktsioonidele. Viimati ütles Trump kolmapäeval, et kui Putini teod talle ei meeldi, siis „asjad juhtuvad”.

Mis iganes ta ka ei otsustaks, oleme kas rõõmsad või kurvad. Ja kui oleme kurvad, siis näete asju juhtumas, ütles Trump.

Trumpi kõige nähtavam katse Venemaad läbirääkimiste laua taha survestada olid sanktsioonid, mida Trump plaanis kehtestada riikidele, kes ostavad Venemaalt naftat, ütleb Teivainen.

Sanktsioonide pakett kuivas osaliselt kokku, kuna Trump on seni kehtestanud karistustariife ainult Indiale.

Nüüd tundub, et see polnud Trumpi eriti edukas käik. Paistab, et Putin ei tule läbirääkimiste laua taha. On isegi märke, et India tõrjub Ameerika Ühendriike, ütleb Teivainen.

Teivaineni sõnul näib Trumpi samm Putinit nõrgestada viinud isegi selleni, et Putini positsioon on veidi tugevnenud, kui India lähenemine Venemaale jätkub.

Kui Putin on tugev, pole tal põhjust läbirääkimiste laua taha tulla, leiab ta.

Moshes ei usu, et lähitulevikus midagi muutub. Venemaa majanduses ja ühiskonnas toimuvad muutused, kuid need on väga aeglased.

Me ei räägi kuudest, vaid aastatest, ütleb Moshes.