Prantsuse ekspresident Nicolas Sarkozy mõisteti viieks aastaks vangi vandenõu eest, mille eesmärk oli ebaseaduslikult rahastada oma 2007. aasta presidendikampaaniat, kasutades selleks Liibüa endise diktaatori Muammar Gaddafi vahendeid.

Prokuröride sõnul sõlmis praegu 70-aastane Sarkozy, kes juhtis riiki aastatel 2007–2012, Liibüa riigiga miljonite eurode eest „korruptsioonipakti” diplomaatiliste teenete eest, mis aitaksid Gaddafil võidelda oma läänemaailmas valitseva pahelise maine vastu, vahendab Telegraph.

Pariisi kohus mõistis ta neljapäeval süüdi kuritegelikus vandenõus ja määras talle viieaastase vanglakaristuse, mis teeb temast ajaloo esimese endise Prantsusmaa presidendi, kes on vangi mõistetud.

Samuti määrati talle 100 000 euro suurune trahv.

Kohtunik Nathalie Gavarino ütles oma otsuses, et Sarkozy oli lubanud oma tippnõunikel, kes tegutsesid tema nimel, saada või proovida saada ebaseaduslikku rahastamist Liibüast.

Kohus määras Sarkozy hilisemal kuupäeval vahi alla võtmise ning prokuröridele anti üks kuu aega, et teatada talle, millal ta vangistatakse. Isegi kui ta kohtuotsuse edasi kaebab, jääb see meede jõusse.

Sarkozy mõisteti õigeks kõigis teistes süüdistustes, sealhulgas korruptsioonis ja ebaseaduslikus kampaania rahastamises, kusjuures kohus ütles, et pole piisavalt tõendeid selle kohta, et ta sai ebaseaduslikku kampaaniarahastust või et Liibüa vahendeid kasutati tema 2007. aasta kampaanias.

Siiski pole tänapäeva Prantsusmaal kunagi varem endist riigipead sellises ulatuses ebaseadusliku välisrahastuse saamise eest süüdi mõistetud. See otsus on andnud ränga löögi konservatiivse poliitiku pärandile, kellel on endiselt teatav mõjuvõim.

See on ka esimene kord pärast Teist maailmasõda, kui endine president on süüdi mõistetud kuritegelikus vandenõus välisriigi valitsusega, ja esimene kord, kui talle on määratud vangistus.

Talle esitati süüdistus „avaliku raha omastamise varjamises, passiivses korruptsioonis, ebaseaduslikus kampaania rahastamises ja kuritegelikus vandenõus kuriteo toimepanemise eesmärgil”.

Sarkozy oli kogu selle aasta alguses toimunud kolmekuulise kohtuprotsessi jooksul korduvalt kõiki süüdistusi eitanud ja väitnud, et juhtum oli poliitiliselt motiveeritud.

Käsimus oli segases afääris, milles väidetavalt osalesid Liibüa spioonid, süüdimõistetud terrorist, relvakaupmehed ja väited, et Gaddafi – kes kukutati ja tapeti 2011. aasta ülestõusus – saatis Pariisi kohvreid sularahaga.

Prokurörid süüdistasid Sarkozyt „faustliku korruptsioonipakti allkirjastamises ühe viimase 30 aasta ebameeldivama diktaatoriga”.

Kohtuprotsessil ei esitatud aga mingeid tõendeid Sarkozy ja Gaddafi vahelise otsese kokkuleppe kohta.

Süüdistuste juured ulatuvad aastasse 2011, mil Liibüa uudisteagentuur ja Gaddafi ise väitsid, et Liibüa riik oli salaja Sarkozy 2007. aasta kampaaniasse miljoneid eurosid suunanud.

2012.aastal avaldas Prantsuse väljaanne Mediapart Liibüa luurememo, mis viitas 50 miljoni euro suurusele rahastamislepingule. Sarkozy nimetas dokumenti võltsinguks ja kaebas väljaande laimu eest kohtusse.

Prantsuse kohtunikud ütlesid hiljem, et memo tundus olevat autentne, kuigi kohtuprotsessil ei esitatud lõplikke tõendeid tehingu lõpuleviimise kohta.

Uurijad uurisid ka mitmeid reise Liibüasse, mille tegid Sarkozyle lähedased isikud, sealhulgas tema kantselei ülem, kui ta oli siseminister aastatel 2005 ja 2007.

Sarkozy ise külastas Liibüat varsti pärast ametisse valimist ja tervitas Gaddafit Élysée palees riigivisiidil, mida äärmiselt kritiseeriti.

2016.aastal ütles Prantsuse-Liibanoni ärimees Ziad Takieddine Mediapartile, et ta toimetas Sarkozy ajal Tripolist Prantsuse siseministeeriumile sularahaga täidetud kohvreid. Hiljem võttis ta oma avalduse tagasi.

See pöördumine on nüüd eraldi uurimise keskmes, mis käsitleb võimalikku tunnistajate mõjutamist.

Nii Sarkozyle kui ka tema abikaasale Carla Bruni-Sarkozyle esitati esialgsed süüdistused väidetavas Takieddine’i survestamises osalemises. See juhtum ei ole veel kohtusse jõudnud.

Takieddine, kes oli üks kaaskohtualustest, suri teisipäeval Beirutis, ütles tema advokaat Elise Arfi. Ta oli 75-aastane. Ta põgenes Liibanoni 2020. aastal ja ei osalenud kohtuprotsessil.

Kohtuprotsess heitis valgust Prantsusmaa tagatoa kõnelustele Liibüaga 2000ndatel aastatel, kui Gaddafi püüdis taastada diplomaatilisi suhteid Läänega. Enne seda peeti Liibüat paariariigiks.

Sarkozy lükkas süüdistused tagasi, nimetades neid poliitiliselt motiveerituks ja võltsitud tõenditele tuginevaks. Kohtuprotsessi ajal mõistis ta hukka „vandenõu”, mille tema sõnul olid lavastanud „valetajad ja kelmid”, sealhulgas „Gaddafi klann”.

Ta väitis, et kampaania rahastamise süüdistused olid kättemaks tema – Prantsusmaa presidendina – üleskutse eest Gaddafi kukutada.

Sarkozy oli üks esimesi Lääne liidreid, kes nõudis 2011. aastal Liibüas sõjalist sekkumist, kui Araabia kevade demokraatiameelsed protestid levisid üle araabia maailma.

„Kui usaldusväärsed on sellised kättemaksu pitseriga märgistatud avaldused?” küsis Sarkozy kohtuprotsessi ajal kommentaarides.

Vaatamata jätkuvatele juriidilistele peavaludele ja sellele, et temalt võeti juunis ära Prantsusmaa kõrgeim autasu Auleegioni orden, on Sarkozy endiselt mõjukas tegelane Prantsuse poliitilisel areenil.

Hiljuti kohtus ta oma endise protežee, Prantsusmaa peaministri Sébastien Lecornuga, ning on lisanud usaldusväärsust ka Marine Le Peni juhitavale Rahvusrindele (RN), öeldes, et see äärmusparempoolne immigratsioonivastane partei moodustab nüüd osa „vabariiklaste kaarest”.

Sarkozyl on pärast ametist lahkumist olnud mitmeid kohtuvaidlusi.

Eelmisel 2024. aastal kinnitas Prantsusmaa kõrgeim kohus tema süüdimõistmise korruptsioonis ja mõjuvõimu kuritarvitamises, käskides tal aasta aega kanda elektroonilist jalavõru, mis on endise Prantsuse riigipea jaoks esimene kord. Jalavõru on nüüdseks eemaldatud.

Samuti kinnitas apellatsioonikohus eelmisel aastal eraldi süüdimõistva otsuse ebaseadusliku kampaania rahastamise eest seoses tema ebaõnnestunud tagasivalimiskampaaniaga 2012. aastal.

« Je suis condamné pour avoir prétendument laissé faire deux de mes collaborateurs qui auraient eu l’idée d’un financement illégal de ma campagne »

👉 Nicolas Sarkozy réagit après sa condamnation à 5 ans de prison

pic.twitter.com/ikqwyci8od

— Frontières (@Frontieresmedia) September 25, 2025