Ameerika Ühendriigid olid NATO-st lahkumas aastatel 2018–2019, kirjutab Jens Stoltenberg, NATO peasekretär aastatel 2014–2024, oma raamatus „Minu vahikord”.

Raamat ilmub ametlikult homme teisipäeval, 30. septembril, kuid Norras on see juba raamatupoodide lettidele jõudnud.

2018.aasta tippkohtumise ajal oli NATO kokku varisemas, kirjutab Stoltenberg raamatus.

Stoltenberg märkis, et NATO täheldas ka 2019. aasta jaanuaris selgeid märke, et USA president Donald Trump plaanis ellu viia oma ähvarduse lahkuda Põhja-Atlandi kaitse- ja sõjalisest liidust.

Eelmisel tippkohtumisel vältisime lõhenemist, kuid nüüd on uue kokkuvarisemise oht suurenenud, märkis ta.

USA lahkumine oleks võinud tähendada NATO hävingut. Eriti just Euroopa liikmesriikide kaitse on suuresti üles ehitatud USA toetusele.

Stoltenbergi väitel tõlgendas Trump 2018. aasta juuli tippkohtumist nii, et teised NATO liikmesriigid lubasid kohe suurendada oma kaitse-eelarvet kahe protsendini SKP-st.

Kui seda 2019. aasta jaanuariks ei juhtunud, hakkas Trump järeldusi tegema.

2019.aasta veebruaris pidas Trump oma iga-aastase kõne olukorrast riigis. Valge Maja teatas, et NATO mainimisest on kaks erinevat versiooni. Ühes oleks Trump kuulutanud, et tahab Ameerika Ühendriikide NATO-st välja tõmbamist, ja teises, et kaitseb ainult neid riike, mis kulutavad kaitsele nõutavad kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, sõnas Stoltenberg.

Ameerika meediakanal New York Times ja konservatiivne uudistekanal Fox News, millel on tihedad sidemed Trumpi administratsiooniga, teatasid presidendi kavatsusest sõjalisest alliansist lahkuda.

Stoltenberg märgib, et ta lendas Washingtoni päästeoperatsioonile.

Me ei saanud Brüsselis lihtsalt niisama istuda, kui oli taas võimalik, et Trump viib Ameerika Ühendriigid NATO-st välja, meenutab ta.

Stoltenberg otsustas pöörduda Trumpi poole presidendi lemmikkanali Foxi kaudu.

Nagu varemgi, pidime nüüd näitama, et NATO arendamine on Trumpi võit. Avalik esinemine aitaks sellele kaasa, kus sõnumit saaks edastada. USA president pidi olema kaasatud, mitte isoleeritud. Seepärast nõustusin Fox Newsi intervjuuga, sõnab ta.

Stoltenberg ütleb, et 27. jaanuaril 2019 rääkis ta „tegelikult ainult ühele lojaalsele Foxi vaatajale”. NATO peasekretär rõhutas saates, et Trumpi nõudmisi kuulatakse.

Plaan näis toimivat. Trump säutsus vaid paar minutit pärast intervjuud:

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles just, et tänu minule on NATO suutnud pärast aastaid kestnud langust oma liikmetelt palju rohkem raha koguda kui kunagi varem. Seda nimetatakse koorma jagamiseks ja see on õiglasem. Demokraadid ja valeuudised tahavad väita vastupidist!

Stoltenbergi sõnul andis ta Trumpile, kes esindab Vabariiklikku Parteid, relvad Demokraatliku Partei vastu, mis kritiseeris presidenti NATO nõrgestamise pärast.

Olgu nii, peaasi, et saavutame oma kõige olulisema eesmärgi – NATO koos hoidmise, tunnistab Stoltenberg oma raamatus.

Trump ei öelnud oma kõnes olukorrast riigis midagi, mis oleks NATO tulevikku ohustanud, kirjutab Stoltenberg.

Jens Stoltenberg oli Norra peaminister aastatel 2000–2001 ja 2005–2013. Tööpartei esindaja Stoltenberg naasis Norra poliitikasse 2025. aasta veebruaris, kui ta valiti rahandusministriks.

NATO tuleviku pärast tuntakse Euroopas endiselt muret. Nüüd mõjutab see ka soomlasi, kuna Soome liitus NATO-ga demokraadist presidendi Joe Bideni ametiajal (2021–2025), vahendab Iltalehti.

Trumpi teine ​​ametiaeg, mis algas veebruaris, on vähendanud soomlaste usaldust nii Ameerika Ühendriikide kui ka NATO julgeolekugarantiide vastu. Trump on isegi ähvardanud sõjalise aktsiooniga Gröönimaad, mis kuulub teise NATO riigi, Taani jurisdiktsiooni alla.

USA presidendi arvamus Venemaa agressioonisõja kohta Ukrainas on sageli olnud kõikuv. Juunis toimunud NATO tippkohtumisel oli tuttav teema: Trumpi õnnelikuna hoidmine.

„Eesolev tee võib olla konarlik. Mõnes valdkonnas on USA poliitika trotslik. Olukorda iseloomustab märkimisväärne ebakindlus,” kirjutab Stoltenberg.

Endine peasekretär leiab aga, et Euroopa kaitse tugevdamine on kasulik kaitseliidule ning et Ameerika Ühendriigid peaksid jääma NATO liikmeks. Stoltenbergi hinnangul motiveerib Euroopa investeeringute suurenemine ka Ameerika Ühendriike osalema.

Peame valmistuma selleks, et Ameerika Ühendriigid vähendavad oma sõjalist kohalolekut Euroopas. NATO liikmesriikide vaheline koormuse jagamine muutub, kuid see ei tähenda NATO lõppu, märgib ta.

Euroopa peab rääkima „ühel häälel ja rahulikult” ning täitma oma kohustust NATO kollektiivse julgeoleku ees, kirjutab Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul peeti NATO-t tema peasekretäri ametiaja alguses 2014. aastal aegunud, „ajusurnud” ja kasutuks organisatsiooniks. Tema ametiaja jooksul on maailm muutunud.

Desarmeerimist enam ei toimu, vaid pigem suurendatakse relvastust. Pingelõdvendus on asendunud uute pingete ja sõdadega. Demokraatlikud riigid kogevad autoritaarsete režiimide survet väljastpoolt ja lagunevad sisemiselt, kirjutab ta.

Samal ajal on NATO Stoltenbergi sõnul taas leidnud oma koha maailmas.

Meie ühine kaitse on paremini varustatud kui aastakümnete jooksul. Maailm on muutunud ohtlikumaks, kuid NATO on tugevam, väidab ta.