Eurooplased on nüüd pinges. Mida peaksime tegema järgmisel korral, kui Venemaa saadab oma hävitajad NATO õhuruumi?

Ma arvan, et oleme olukorras, kus peaksime Vene lennuki alla tulistama, ütleb endine USA armee ja NATO maavägede Euroopa ülemjuhataja kindralleitnant Ben Hodges intervjuus Yle-le.

Esmalt tuleks aga Venemaale anda selge hoiatus, et NATO õhuruumi edasisi rikkumisi enam ei sallita. Järgmine kord, kui Venemaa saadab oma lennukid Soome või Eesti õhuruumi vaatamata sellele sõnumile, tuleks lennukid alla tulistada, ütleb Hodges.

Kas kindral ei karda Venemaa kättemaksu?

Me ei saa eeldada, et see sellega lõpeb. Kuid ka praegune lähenemine pole seda peatanud. See on ainult viinud Venemaa aktiivsuse suurenemiseni, ütleb Hodges.

Hodges oli USA armee Euroopa ülemjuhataja aastatel 2014–2017. Samal ajal juhtis ta ka NATO maavägesid Euroopas. Hodges, kes elab nüüd Saksamaal, osales kolmapäeval Helsingis toimunud Põhjamaade Ärifoorumil. Ta ei teeni enam USA sõjaväes.

Eelmisel nädalal viibisid kolm relvastatud Vene hävitajat MiG-31 Eesti õhuruumis kaksteist minutit. Soome, Itaalia ja Rootsi hävitajad eskortisid venelasi Eestist välja.

Soome kaitseväe juhataja Janne Jaakkola ütles nädalavahetusel, et Vene hävitajate allatulistamine oleks olnud viga. Teisest küljest on lennukite allatulistamist toetanud Tšehhi president Petr Pavel ja viimati teisipäeval ka USA president Donald Trump.

„Mul on seda lihtsam öelda kui teie kaitseväe juhatajal, presidendil või kaitseministril otsust (allatulistamise kohta) langetada. Ma lihtsalt ütlen, et seda ei tohiks eskaleerumise kartuses automaatselt välistada,” ütleb Hodges.

NATO vastust Venemaa viimasele õhuruumi rikkumisele kuulati teisipäeval, kui Eesti palvel kokku tulnud Põhja-Atlandi Nõukogu tegi avalduse, milles öeldi, et NATO kasutab enda kaitsmiseks ja igast suunast tulevate ohtude heidutamiseks „kõiki vajalikke sõjalisi ja mittesõjalisi vahendeid”.

Avaldused ei tähenda midagi enne, kui tegudel on reaalsed tagajärjed, hindab Hodges NATO reaktsiooni.

Tema sõnul on venelased aastaid NATO avaldusi kuulanud.

President Trump on omalt poolt korduvalt andnud neile oma tähtajad sanktsioonide karmistamiseks ja on alati oma kavatsustest taganenud.

Ma ei arva, et see on venelastele muljet avaldanud, ütleb Hodges.

NATO õhutõrjet testiti ka eelmisel nädalal, kui Venemaa saatis umbes kakskümmend drooni sügavale Poola õhuruumi. Hodges märkis, et Venemaa tegi seda hoolimata asjaolust, et Poolas on tuhandeid Ameerika sõdureid. Venemaa ei kartnud Ameerika kättemaksu.

NATO hävitajad tulistasid 19 droonist alla neli. Alliansi hävitajate F-35 ja F-16 kasutamine odavate Vene droonide vastu näitab, et NATO õhutõrjes on probleem.

„Me pole tegelikult valmis,” ütleb Hodges.

Hodges on üllatunud, et NATO pole kunagi isegi harjutanud samasuguseid vastumeetmeid sadade droonide vastu, mida Ukraina peab iga päev tegema, enamasti ilma kallite ja kõrgtehnoloogiliste hävituslennukiteta.

Droonid Poolas, hävituslennukid Eestis. Mida Venemaa selle kõigega öelda tahab?

Hodges märgib, et NATO õhuruumi rikkumised ja uued ulatuslikud õhurünnakud Ukrainale algasid pärast seda, kui president Trump võõrustas augustis Alaskal Venemaa presidendi Vladimir Putini tippkohtumist.

„Venelased jõudsid selle kohtumise põhjal järeldusele, et see on ilmselt okei. Nad ei muretse, et USA president tegelikult tahaks midagi ette võtta selle peatamiseks,” ütleb Hodges.

„Ma ei arva, et see on kokkusattumus,” lisab ta.

NATO õhuruumi uurimine annab venelastele teavet selle kohta, kuidas ja kui kiiresti alliansi õhutõrje töötab. Seda teavet saab Venemaa kasutada järgmise rünnaku arvutustes.

„Nad võivad tahta, et üks nende lennukitest alla tulistataks. Siis võiks ta (Putin) oma rahvale öelda: „Vaadake nüüd, NATO on Venemaa vastu”,” ütleb Hodges.

Ben Hodges asus USA Euroopa väejuhatuse ülema ametikohale 2014. aasta novembris, vahetult pärast seda, kui Venemaa okupeeris Ukrainalt Krimmi poolsaare ja alustas idas Ukraina vastu sõda.

Sel ajal käis sarnane arutelu praegusega selle üle, kuidas Venemaa pingutusi ohjeldada. Tollane president Barack Obama oli otsustanud, et Ukrainale saab pakkuda ainult mittesurmavat abi, mis tähendas, et Ameerika relvi ei pakutud.

Ameerika Ühendriigid saatsid väed esmalt Baltimaadesse ja Poola. Hodgesi juhtimisel suurendati vägede koosseisu pataljoni suuruseks. 2015. aasta alguses alustasid ameeriklased Ukraina sõdurite väljaõpetamist ja aitasid kaasa nõukogudeaegse juhtimisstruktuuri moderniseerimisele.

Nüüd ütleb ta, et oleks tahtnud ka ukrainlastele relvad anda. Kuid suurem probleem kui individuaalsed relvastusotsused oli poliitilise juhtkonna visiooni puudumine.

„Meil puudus vastus president Obama, Trumpi esimese, (Joe) Bideni ja nüüd Trumpi teise ametiaja jooksul küsimusele, milline on meie strateegiline eesmärk? Kuidas me tahame, et see lõppeks? Tapmise peatamine ei ole piisav eesmärk,” ütleb Hodges.

Ilma strateegiata on raske teha õigeid poliitilisi valikuid ja Lääs pole siiani strateegiat leidnud. Venemaal seevastu on strateegia olemas.

Vene õhuvägi ei ole suutnud Ukrainas õhuülekaalu saavutada. Musta mere laevastik ei ole võimeline toimima. Venemaa juhtkond teab, et ta saab Ukraina vastu peetava sõja võita ainult siis, kui Lääs lõpetab Ukraina toetamise.

Seepärast püüab Venemaa erinevate jõudemonstratsioonide abil Läänt veenda, et Venemaa võit Ukrainas on vältimatu.

Hodges väidab, et Venemaa on juba Läänega sõjas. Kuidas nii?

Kindrali sõnul on Venemaa sõjapidamisvahendite tööriistakastis väga lai valik vahendeid, alates küberrünnakutest ja droonidest kuni tuumarelvadeni. Venemaa vaatenurgast on sõjapidamine pidev protsess.

Pidevast protsessist valitakse olukorrale ja kohale sobivad vahendid.

Need kõik on nende vaatenurgast sõjalised tegevused, ütleb Hodges.

Läänes tajutakse konflikti Venemaaga tavaliselt kriisina, mitte sõjana. Seetõttu pole Hodgesi sõnul ka siin olnud valmisolekut rakendada piisavalt otsustavaid meetmeid, näiteks laskemoona tootmise suurendamiseks või veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks.

Venemaal on lubatud jätkata tulusat naftakaubandust India ja Hiinaga, kuna NATO pole olnud valmis peatama varilaevastiku naftatankereid Lääne- ega Mustal merel.

Kas Venemaa on siis ka Soomega sõjas? Hodgesi sõnul on küll.

See on tõsi. Aga te olete seda alati teadnud, ütleb Hodges.

Miks te ehitasite Helsingisse tsiviilvarjendeid 600 000 inimesele, pidasite ülal ajateenistuse põhist armeed ja suurt suurtükiväge, kui te poleks uskunud, et peate Venemaa rünnakut ära hoidma, küsib kindral.