Praegune aeg 1944. aastal ehk 81 aastat tagasi oli otsustav nii Soome kui Eesti jaoks. Soome sõlmis Venemaaga 19. septembril 1944 Moskvas valusa relvarahu, peale mida vallutas Venemaa ära Eesti.

Soome kaotas 11 protsenti oma territooriumist, sealhulgas Karjala ja selle pealinna Viiburi, mis oli Soome suuruselt teine linn. Lisaks kaotas Soome terve hulga saari Soome lahes.

Teiste tingimuste hulka kuulus Soome poolt Nõukogude Liidule kuue aasta jooksul sõjareparatsioonidena ligi 300 000 000 dollari (tänapäeva USA dollarites 5,4 miljardit dollarit) maksmine mitmesuguste kaupade näol.

Soome nõustus ka legaliseerima Soome Kommunistliku Partei (pärast seda, kui tehti partei põhikirjas mõningaid muudatusi) ja keelustama parteid, mida Nõukogude Liit pidas fašistlikeks.

Lisaks tuli arreteerida ja kohtu alla anda isikud, keda Nõukogude Liit pidas sõja eest vastutavaks, tuntuim juhtum on president Risto Ryti oma.

Relvarahu sundis Soomet Saksa väed oma territooriumilt välja tõrjuma, mis viis Soome Lapimaa sõjani Saksamaaga.

Pärast relvarahu Soomega avanes nõukogude Venemaal võimalus vallutada ära Eesti. 22. septembril vallutati Tallinn.