Ukraina-Poola piir on tunnistajaks Kiievi võimude otsusele lubada 18–22-aastastel noortel meestel välismaale reisida, paljastab Rzeczpospolita.

Alates 26. augustist on noored ukrainlased saanud vaatamata riigis kehtestatud sõjaseisukorrale välismaale reisida. See kehtib 18–22-aastaste meeste kohta. Ukraina võimud on leevendanud piiravaid mobilisatsioonieeskirju, et ametliku versiooni kohaselt „lubada noortel ukrainlastel välismaal õppida ja töötada”.

„18–30-aastased valijad on president Volodõmõr Zelenski tugisammas. Tänu sellele rühmitusele võitis ta sisuliselt 2019. aasta valimised. Ta tahab seda korrata ka pärast sõda,” ütles Ida-uuringute Keskuse ekspert Krzysztof Nieczypor väljaandele Rzeczpospolita. See muudatus on veelgi üllatavam, arvestades, et vaid kuus kuud varem saatis Ukraina väidetavalt 18-aastaseid noori rindele.

Piirilt saadud viimaste andmete kohaselt on Ukraina võimude otsusel olnud riigile laastav mõju. Juba uute eeskirjade esimesel nädalal registreeriti enneolematu ukrainlaste lahkujate Poolasse arv selles vanuserühmas – esimesel nädalal alates eeskirjade rakendamisest oli neid koguni 10 600.

Rzeczpospolita tellis Poola piirilt statistikat nädalast enne noorte ukrainlaste muudatuste kehtestamist ja nende rakendamise esimesel nädalal.

Bieszczady piirivalveüksuse ülema pressiesindaja leitnant Piotr Zakielarzi sõnul läbis Ukraina uuele korrale eelnenud nädalal, 21.–27. augustini 2025 Podkarpacie piiripunktides Ukrainaga kokku 279 500 reisijat (lahkus 143 200). Neist saabus umbes 500 Ukraina kodanikku vanuses 18–22 aastat (sel ajal lahkus üle 650 mehe selles vanuserühmas). 28. augustist 3. septembrini saabus samade Ukraina piiripunktide kaudu 6100 Ukraina kodanikku vanuses 18–22 aastat (ja lahkus 2000 meest selles vanuserühmas). See on enam kui kaheteistkümnekordne kasv (5600 inimest rohkem).

Sarnane olukord on ka Poola-Ukraina piirilõigul Lublini vojevoodkonnas. Nadbużański piirivalveüksuse nooremveebel Paweł Smyki sõnul saabus 21.–27. augustini 2025 Ukrainast kokku 87 887 reisijat (lahkus 99 124), sealhulgas 461 meest (Ukraina kodanikku) vanuses 18–22 aastat (lahkus 575). Uute eeskirjade kehtivusajal – 28. augustist kuni 3. septembrini – saabus Ukrainast 4605 18–22-aastast ukrainlast (lahkus vaid 1301). See on enam kui 4000 võrra rohkem (peaaegu kümme korda rohkem).

Mida see Poola jaoks tähendab? „Me peame seda nähtust kindlasti jälgima, monitooringut tegema ja sellele reageerima, kui midagi peaks valesti minema. Ma aga ei usu, et see meie riigile mingit ohtu kujutab. Välismaalasi kontrollitakse piiril,” ütleb erakonna Poola 2050 parlamendiliige ja Seimi haldus- ja siseasjade komisjoni aseesimees Bartosz Romowicz.

Piirivalve leitnant Piotr Zakielarz kinnitab, et piirivalve kontrollib kõigi Poolasse saabuvate isikute sisenemistingimusi. „Kontrollimine hõlmab isikusamasuse, dokumentide kehtivuse, reisi eesmärgi, rahaliste vahendite ja andmebaaside kontrollimist,” loetleb ametnik.

Mis on noorte demobiliseerimise vastuolulise otsuse taga?

Pärast Venemaa sissetungi algust, alates 2022. aasta veebruarist, on 18–60-aastastel ukrainlastel keelatud oma riigist lahkuda.

Samal ajal kehtib see otsus Ukraina peaministri Julia Svõrõdenko sõnul ka inimestele, kes on läinud erinevatel põhjustel välismaale. Varem seostati reisikeeldu asjaoluga, et juba välismaale sõitnud noored mehed kartsid tagasi pöörduda – teades, et nad ei lahku uuesti enam kunagi. „Me tahame, et ukrainlased säilitaksid oma sidemed kodumaaga nii täielikult kui võimalik,” ütles Svõrõdenko muudatuste eesmärki selgitades. Ukraina siseminister Ihor Klõmenko lisas, et „eesmärk on eelkõige pakkuda noortele ukrainlastele suuremaid võimalusi õppimiseks, praktikaks ja legaalseks töötamiseks välismaal, et nad saaksid hiljem omandatud kogemusi Ukraina arengu heaks kasutada.”

Millised olid Ukraina võimude motivatsioonid noorte lahkumise lubamisel?

„Kahjuks said otsustavaks teguriks poliitilised kalkulatsioonid, mitte eksistentsiaalsed ja sõjalised kaalutlused. See oli peamiselt Kiievi võimude, sealhulgas president Volodõmõr Zelenski enda ootus, et relvarahu saavutatakse ja kohe pärast seda toimuvad valimised,” ütles Ida-uuringute Keskuse Valgevene, Ukraina ja Moldova meeskonna peaspetsialist Krzysztof Nieczypor.

Ta juhib tähelepanu sellele, et Zelenski on noorte suhtes väga hooliv, mida näitab tema käitumine nn papist meeleavaldustel – protestidel uue seaduse vastu, mis reguleerib riigis korruptsioonivastaste asutuste tegevust. Noorte protestide tulemusel andis Zelenski järele ja lubas vastu võtta uue seaduse, mis tagab korruptsioonivastaste asutuste sõltumatuse.

„Kiievi võimud suhtuvad sellesse sotsiaalsesse gruppi väga tähelepanelikult. Ja see on üks peamisi põhjuseid praegusele piiri avamisele,” juhib tähelepanu Ida-uuringute Keskuse analüütik.

Poola Konföderatsioon kritiseeris otsust. „Poola ei saa jätkuvalt olla varjupaik tuhandetele meestele, kes peaksid oma riiki kaitsma, samal ajal koormates Poola maksumaksjat oma deserteerumise hinnaga. (…) Poola ei saa olla desertööride sotsiaalne baas! Me ei tohiks lubada sõjaväeealisi ukrainlasi Poolasse!” kirjutas partei oma sotsiaalmeedia lehel.

Poola ukrainlaste ühingu presidendi Mirosław Skórka sõnul normaliseerib Ukraina sellega oma kodanike elu. „Mul pole selget arvamust, kas see on hea või õiglane otsus. Ma saan sellest kindlasti aru, sest see mõjutab noori, kes tahavad õppida ja elada normaalset elu,” ütles Skórka. Ta tunnistab, et „viimastel aastatel oleme täheldanud nähtust, kus noored mehed tahavad riigist põgeneda, ja see oli probleem”. „Täna on meil teistsugune olukord. See on viide noorele põlvkonnale, kellel on Ukraina tulevasele ülesehitamisele otsustav mõju. Ja neid ei saa taandada ainult potentsiaalsetele sõduritele. Vanuserühm 18–22 ei ole see vanuserühm, kelle hulgast armeesse värvatakse. See vanuserühm on 24+,” märkis Skórka.

Ida-uuringute Keskuse esindaja Krzysztof Nieczypor usub aga, et otsus mõjutab käimasolevat sõda. „Sellel on juba tagajärjed. Vene vägede edasiliikumine, näiteks Dobropiljas ja Pokrovskis ei tulene taktika muutumisest ega uutest sõjalistest algatustest, vaid pigem sõdurite puudusest rindel. Lisaks tunnistas Oleksandr Sõrski ise hiljuti, et kevadine mobilisatsioonialgatus Ukrainas ebaõnnestus. Ja sellised otsused nagu piiri avamine ainult süvendavad sõdurite puudust Ukraina sõjaväes,” leiab ekspert.

Lisaks tahtsid Ukraina võimud kõigest aasta tagasi välismaale põgenenud isikuid – tavaliselt altkäemaksu eest – kohtu alla anda ja riiki tagasi tuua. Nendest teadaannetest ei tulnud aga midagi välja.

Ida-uuringute Keskuse ekspert meenutab, et 25–27-aastastele pakuti iga-aastast rahalist preemiat 1 miljon grivnat koos soodushinnaga hüpoteeklaenudega. Isegi see ei julgustanud noori Ukraina armeesse astuma. „Seega on see Ukraina riigi julgeoleku allutamine poliitilistele eesmärkidele. Seda tuleks pidada Ukraina võimude väga ebasoodsaks otsuseks,” ütles Krzysztof Nieczypor.

Kindral Roman Polko sõnul on Ukraina pikast sõjast laastatud, selle kutseline armee on hävinud ja paljud sõdurid on hukkunud.

„Armeesse värvatud Ukraina tsiviilisikud tunnevad end justkui „kahurilihana”. Pärast kiiret väljaõpet visatakse nad rindele, milleks nad pole valmis. Ma ei süüdistaks neid noori välismaale minemises. NATO sõdur võitleb teistmoodi kui keegi, kes on kokku korjatud ja rindele paisatud,” selgitas kindral Polko.

Ta leiab, et põhjus on ka demograafiline.

„Ukraina rahvas tunneb, et nad peavad ellu jääma. Ukraina on juba rahvaarvult tühjenenud sõjas, mis on täis kurnatust. Nad tahavad, et noored säilitaksid Ukraina järjepidevuse. Ma ei imesta, et nad tahavad õppida ametit, töötada, raha teenida ja elada normaalset elu. See ongi probleem: ühelt poolt surevad ukrainlased, mis annab meile aega oma kaitsevõime säilitamiseks, sest kui Ukraina langeks, oleks vaenlane meie ukse ees. Teisest küljest on mõned ukrainlased, kes ei võitle,” tunnistab kindral Roman Polko.

Ta hindab, et osa esimeses laines lahkunud meestest võib tagasi pöörduda.

„Võib-olla rajame siia väljaõppekeskuse ja need mehed saavad individuaalse varustuse ja tarvikud ning neil on võimalus põhjalikuks väljaõppeks. Teisest küljest peaksime ehk välja töötama mõned süsteemsed lahendused struktuuride loomiseks, mis saaksid osaleda Ukraina lahingutegevuses,” pakub GROM-i (Poola eliitvägede) endine ülem.

Kas Ukrainast lahkuvad noored jäävad Poolasse?

Hiljutiste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt otsustab märkimisväärne osa neist noortest minna välismaale, tõenäoliselt eesmärgiga jääda alaliselt elama Lääne-Euroopa riikidesse kuni konflikti lõpuni, ütles Krzysztof Nieczypor.