Soomes tõsise narkokriisi põhjustanud alfa-PVP ehk nn zombinarkootikum on jõudnud ka Soome lahe lõunakaldale Eestisse.

Pikalt narkomaaniaga tegelenud Mart Kalveti sõnul on alfa-PVP marsruut olnud vastupidine narkootikumide üldisele teekonnale. Traditsiooniliselt on narkootikume Soome veetud Eesti kaudu. Alfa-PVP saabus aga põhjast lõunasse ehk Soomest Eestisse, vahendab Yle.

Pikka aega oli narkomaania peamiselt Narva piirkonna venekeelse elanikkonna probleem. Viimase pooleteise aasta jooksul on alfa-PVP tarvitamise harjumus aga levinud Soomest ka teistesse Eesti piirkondadesse, ütleb Kalvet.

Kalvet töötab Sütiku programmis narkomaanide tugiisikuna.

Kalveti sõnul on alfa-PVP tarvitamine Eestisse levinud Soomes töötavate eestlaste kaudu. Mõned neist on ainest sõltuvusse langenud ja tutvustanud seda oma Eesti sõpradele.

Kalveti sõnul on Soome praegu sünteetiliste katinoonide „tõotatud maa”. Katinoonid on kesknärvisüsteemi stimulandid. Neid esineb ka looduses, kuid sünteetilisi katinoone on hakatud tootma narkootikumidena. Alfa-PVP on katinoon.

Eestis on lugu sama mis Soomes. „Alfa-PVP-ga lähevad asjad käest ära väga kiiresti. Palju kiiremini kui amfetamiiniga,” räägib Mart Kalvet oma kogemustest Eestis.

Alfa-PVP kasutamise sagenemist Eestis rääkis viimati Saaremaa Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Mihkel Laidna. Tema sõnul on alfa-PVP tarvitamise tagajärjel erakorralise meditsiini osakonda sattunud enamasti kohalikud elanikud.

Kuna alfa-PVP kasutamine on suurenenud, on ka selle konfiskeerimised Eestis hüppeliselt suurenenud.

Veel eelmisel 2024. aastal konfiskeeriti Eestis kokku 39 grammi alfa-PVP-d. Ainuüksi selle aasta esimesel poolel on Eesti toll konfiskeerinud kilo ehk tuhat grammi ainet, selgub Eesti tolliameti poole Yle-le saadetud statistikast.

Alfa-PVP on Eesti narkoturul endiselt väikevenna rollis.

Kõige ohtlikum ja Eesti meedias enim kajastatud ainete rühm on nitaseenid, ütleb Kamnerov. Need sünteetilised opioidid on põhjustanud üledoosist tingitud surmajuhtumite arvu järsu suurenemise.

Eestis suri 2023. aastal narkootikumide üledoosi tagajärjel 113 inimest. Soomes suri samal aastal üledoosi tagajärjel 191 inimest. Eesti rahvaarv on veerand Soome omast, mis tähendab, et rahvaarvuga võrreldes suri Eestis üledoosi tagajärjel oluliselt rohkem inimesi kui Soomes.

Kui arvestada kõiki narkootikumidega seotud surmajuhtumeid elaniku kohta, on Eesti Euroopa riikide seas esikohal. Kuid alla 25-aastaste inimeste narkootikumidega seotud surmajuhtumite arvu poolest elaniku kohta on Soome veelgi halvemas seisus kui Eesti.

Fentanüüli pakkumist õnnetus [Eestis] edukalt piirata kaheksa aastat tagasi keskkriminaalpolitsei juhtimisel. Sel ajal oli see kangete opioidide tarvitajate seas populaarseim narkootikum, ütleb Kamnerov ja lisab:

„Nõudlus aga püsis. Tarbijad, salakaubavedajad ja diilerid hakkasid otsima alternatiivi ja leidsid nitaseeni.”

Fentanüül on aine, mis on kümneid kordi kangem kui heroiin. Nitaseen on omakorda kümneid kordi kangem kui fentanüül. Seetõttu on üledoosi oht väga suur, eriti kui nitaseeni müüakse fentanüülina.

Nitaseenide ohtlikkust mõjutab veel üks tegur, ütleb Eesti Maksu- ja Tolliameti narkootikumide osakonna juhataja Vitali Zajarin.

Fentanüüli üledoosi raviks kasutatav naloksoon ei toimi nitaseenide puhul samamoodi. Seetõttu lõppevad üledoosid üha enam surmaga.

Kamnerovi ja Zajarini sõnul ei ole mingeid märke selle kohta, et nitaseenid siseneksid Soome narkoturule Eesti kaudu.

Kõige rohkem veetakse läbi Eesti amfetamiini, millele järgnevad kokaiin ja alfa-PVP, sõnab Artur Kamnerov.

Üks praegustest trendidest Eesti narkokaubanduses on sama, mis mujal maailmas: kaubanduse ülekandumine tumeveebi või kiirsõnumirakendustesse. Nendes on müüja riskid viidud miinimumini.

Müüja ei kohtu ostjaga kunagi, vaid saadab koordinaadid alles pärast krüptovaluuta kontole laekumist. Seejärel peab ostja vaid natuke metsas otsima, kirjeldab Mart Kalvet.

Artur Kamnerovi sõnul on veebi- ja kiirsõnumiplatvormid politseile väljakutseks. Need võivad aga narkodiilereid ja nende kliente valesse turvatundesse uinutada.

Nad arvavad, et kõik, mis veebis toimub, jääb varjatuks. Praktika on aga näidanud, et ka sealgi saab vastutusele võtta. Meil ​​on silmad ja kõrvad kõikjal, ütleb Kamnerov.