Kui töötate teatud tüüpi töökohal, võidakse teile anda korraldus jääda tööle isegi siis, kui Soomes puhkeb sõda. Soomes on kümneid tuhandeid selliseid inimesi. Iltalehti uuris, kuidas luuakse vabastus kaitseväe poolt sõja- või hädaolukorras antud ülesannetest.

Tuhandetel Soome reservväelastel, kes on teeninud armees, on erand, mis hoiab neid tavapärasel tasustatud tööl isegi siis, kui kaitsevägi kästakse mobiliseerida sõjaks või muuks hädaolukorraks.

Kaitseväe peastaap kinnitas Iltalehtile, et praegu on kümneid tuhandeid selliseid reservväelasi. Täpseid numbreid ei saa riigikaitselistel põhjustel avaldada.

See on personali broneerimissüsteem, mida tuntakse lühendi VAP all. Selle kaudu saavad tööandjad broneerida reservväelasi kriitiliseks tööks isegi hädaolukordades. Sellisel juhul on töötaja kohustus sõja ajal teenida oma tööandjat, et tagada ühiskonna elutähtsad funktsioonid. Broneeritud reservväelast ei saa kutsuda täiendõppele ega mobilisatsioonis osalema.

Kaitseväe hinnangul suurenes VAP-broneeringute populaarsus pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris Ukrainas täiemahulist agressioonisõda. Sel ajal alustasid paljud tööandjad nn hädaolukorra planeerimist ehk praktikas töötajate broneerimist ka erandjuhtudel kasutamiseks.

VAP-broneeringuid saavad kaitseväele esitada ettevõtted või asutused, mis on seotud varustuskindlusega või mida peetakse muul viisil ühiskonna toimimise seisukohast oluliseks.

Neid ettevõtteid ja organisatsioone võib leida lisaks paljudele asutustele ja tervishoiule toidu-, energiavarustuse, veevarustuse, logistika ja side sektoritest. Toidutootmise tagamiseks on broneeritud ka üksikud põllumehed oma taludes töötamiseks. Valitsus on loetlenud ülesanded, mis on ühiskonnale kriitilise tähtsusega, näiteks 2020. aasta kevadel, kui Soomet tabas koroonapandeemia.

Broneeritud töötajad on tööandja poolt oluliseks peetavad ja operatsiooni läbiviimiseks vajalikud töötajad. Broneerimise otsuse teeb Kaitseväe Regionaalbüroo, kuid broneeringut taotlevad tööandjad. Samuti loetlevad nad broneeritud isikud kolmes erinevas tähtsuse järjekorras: oluline, väga oluline, äärmiselt oluline.

Lisaks reservväelastele saavad tööandjad broneerimiseks esitada ka tsiviilteenistuse läbinud töötajaid. Nende puhul teeb broneerimise otsuse tsiviilteenistuse keskus.

Reservväelaste ja tsiviilteenistuse läbinute nn baasbroneering tehakse korraga viieks aastaks.

Baasbroneering tehakse siis, kui koostatakse esimest korda broneeringu taotlus või kui reservväelase organisatsioonis või koosseisus toimuvad olulised muudatused, teatab peastaabi operatiivosakond.

Kaitsevägi on andnud tööandjatele korralduse teha nn uuendusbroneeringuid umbes iga kahe aasta tagant. Nendes on loetletud kõik broneeritud isikud, kes enam tööandja teenistuses ei ole. Lisaks on loetletud neid asendavad isikud ja kõik broneerimise täiendamise ettepanekud.

Uuendusbroneering pikendab baasbroneeringu viieaastast perioodi kogu asutuse koosseisule, märgib peastaap.

Kaitsevägi teatab, et nad esitavad tööandjatele ka kontrollitaotlusi broneeringu teabe säilitamiseks. Taotlustele tuleb vastata isegi siis, kui tööandjal pole personali broneerimise järele vajadust.

Kui Kaitsevägi kinnitab reservväelase broneeringu, tühistatakse tema sõjaaegne paigutamine. See tähendab, et talle ei saadeta enam käske täiendusõppustel osalemiseks.

Kui broneering tühistatakse, võib reservväelase siiski sõjaaegsesse koosseisu tagasi saata.

Isiku kättesaadavust sõjaajal hinnatakse uuesti ja vajadusel paigutatakse reservväelane sõjaaegsetesse jõududesse, teatab peastaap.

Kaitsevägi ei teavita reservväelast VAP-broneeringust eraldi, vaid igaüks peab olukorda ise kontrollima. Sama kehtib ka broneeringu tühistamise ja võimaliku uue sõjaaegse paigutamise kohta. Suvel käivitatud OmaIntti teenuses on reservväelastele ja ajateenijatele kontrollimine nüüd aga üsna lihtne. Ligipääs toimub isiku tuvastamise kaudu, näiteks pangakoodidega. Sisseloginud kasutaja näeb teenuse jaotises „Minu andmed”, kas ta on broneeritud kriitiliseks tööks erandjuhtudel või mitte.

Töötaja ei saa ise VAP-broneeringut teha, kuid Soome kaitsevägi julgustab tööandjaid seda küsimust arutama viisil, mis peegeldab head tööandja kuvandit, ja sel juhul on reservväelasel võimalus asja mõjutada. Vähemalt peab tööandja töötajat broneeringu tegemisest teavitama. VAP-broneeringut puudutav teave on aga seaduse järgi konfidentsiaalne teave kõigi sellega seotud dokumentide osas.

OmaIntti teenus võimaldab näha ka kehtivaid reservväelase võimalikke edutamisi. Peastaap kinnitab, et ka broneeringuga reservväelast saab edutada.

Kompanii saab reservväelasi edutamiseks esitada piirkondlikule büroole. Edutamisotsust mõjutavad muu hulgas isiku töö, kompanii või ametiasutuse tõhusus üldise julgeoleku osana ja koostöö kaitseväega. Osalemist Soome kaitseväe tegevuses võib pidada isiku lisateeneks. Kaitsevägi menetleb iga broneeritud reservväelase kohta tehtud edutamisettepanekut, teatab peastaap.

Kuigi broneeritud isikutel kohustuslikke täiendusõppusi enam ei ole, on kaitseväe teatel võimalik osaleda vabatahtlikul väljaõppel, näiteks Riigikaitse Väljaõppekeskuse (MPK) kursuste kaudu. MPK pakub peagi ka spetsiaalselt broneeritud isikutele suunatud veebikursust.

Isikliku broneeringu tegemine kehtib peamiselt üle 35-aastastele reservväelastele. Kaitseväe teatel on see aga soovituslik vanusepiirang ja iga broneeringutaotlust menetletakse eraldi.

Kuigi kümnetel tuhandetel reservväelastel on isiklik broneering, on kaitseväel endiselt piisavalt ajateenistuse läbinud soomlasi, kuna reservis on ligikaudu 870 000 soomlast. Kaitseväe sõjaaegne koosseis on praegu ligikaudu 280 000 sõdurit, kuid praegu on käimas plaanid suurendada reservi suurust ligikaudu miljoni teenistuskohuslaseni ja samal ajal suurendada sõjaaegset koosseisu. Valitsus esitas äsja parlamendile ettepaneku tõsta reservväelaste vanusepiirang 65 eluaastani. Kui see 2031. aastal teoks saab, on Soomes umbes miljon reservväelast.