Vene sõjalennukid eirasid NATO varglennukite signaale, kui nad rikkusid 12 minutit Eesti õhuruumi, ütles riigi kõrge sõjaväeametnik.

Donald Trump hoiatas „suurte probleemide” eest pärast seda, kui võimsad sõjalennukid MiG-31 rikkusid reedel 12 minutit Eesti õhuruumi, viies läbi lahinguoperatsioone riigi kaitsevõime testimiseks, vahendab Daily Mail.

See samm vallandas hädaolukorra NATO-s, mis saatis Venemaa sissetungi peatamiseks välja hävitajad F-35.

Eesti on nõudnud kiireloomulisi läbirääkimisi diplomaatilise bloki liitlastega pärast seda, kui kolm Vene hävitajat sisenesid riigi õhuruumi „hoolimatu” ja „jultunud” katsena Balti riiki hirmutada.

Venemaa eitab Eesti õhuruumi rikkumist, kuid pinged on jätkuvalt kasvanud, kuna Putini edasise provokatsioonina näitasid kolm Vene hävitajat jõudu ka Poola naftaplatvormi kohal Läänemerel, rikkudes riigi turvatsooni.

Eesti ametnikud on Kremli eituse kindlalt ümber lükanud. Ministeerium on Vaindloo saare piirkonnas kohaliku aja järgi hommikul kella 9.58 ja 10.10 vahel toimunud rikkumise kohta teinud avalduse, milles öeldakse, et see on Kremli neljas rikkumine ainuüksi sel aastal.

Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg ütles, et Venemaa tunnistas hävitajatega F-35 lendavate Itaalia pilootide sidet, kuid nad ilmselt ignoreerisid seda ja „ei järginud tegelikult märke”.

Ta lisas, et see on üks põhjus, miks nad nii kaua Eesti õhuruumis viibisid. „Miks nad seda ei teinud, see on küsimus Vene pilootidele,” ütles kolonel Kiviselg.

Kuigi ta märkis, et pole veel kinnitust leidnud, kas piiri rikkumine oli tahtlik või mitte, ütles ta, et Vene piloodid ei kujutanud endast „sõjalist ohtu”.

Sõltumata sellest, ütles kolonel Kiviselg, pidid Vene hävitajad teadma, et nad viibivad [Eesti] õhuruumis.

Vene hävitajad saabusid Petrozavodski linna lähedal asuvalt lennuväljalt Loode-Venemaal ja olid teel Kaliningradi, Venemaa eksklaavi Läänemerel, mis asub Leedu ja Poola vahel.

Neid jälgisid kaks Soome hävitajat, enne kui neid eskortisid kaks Itaalia hävitajat, mis tõusid õhku Eesti Ämari õhuväebaasist ja järgnesid neile rahvusvahelisse õhuruumi, ütles kolonel Kiviselg.

Eesti peaminister Kristen Michal ütles, et tema riik on otsustanud paluda NATO-l alustada konsultatsioone alliansi lepingu artikli 4 alusel, mis alustab ametlikult kiireloomulisi konsultatsioone 32-liikmelises alliansis.

„Selline rikkumine on täiesti vastuvõetamatu. NATO vastus igale provokatsioonile peab olema ühtne ja tugev,” ütles Michal.

„Peame oluliseks konsulteerida oma liitlastega, et tagada ühine olukorrateadlikkus ja leppida kokku meie järgmistes ühistes sammudes,” sõnas ta.

Küsimusele, kas tegemist on ohuga NATO-le, vastas Trump: „Mulle see ei meeldi. Mulle ei meeldi, kui see juhtub. Sellest võib saada suur probleem.”

USA president lisas, et teda teavitatakse peagi teadetest ja tegi selgeks, et ta pole olukorraga rahul.

Eesti välisminister Margus Tsahkna kirjeldas intsidenti kui „NATO õhuruumi väga tõsist rikkumist”.

Viimati rikuti Eesti õhuruumi nii pika aja jooksul 2003. aastal, ütles ta, „vahetult enne Eesti liitumist NATO-ga”.

Eesti valitsus vastas, et taotleb konsultatsioone NATO lepingu artikli 4 alusel, mis lubab liikmesriigil ametlikult liitlastega konsulteerida alati, kui nende territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek on ohus.

Mujal kiirustasid NATO lennukid eile laupäeval Poola poole, pärast seda, kui Venemaa alustas naaberriigile Ukrainale suunatud õhurünnakuid.

„Poola ja liitlaste lennukid tegutsevad meie õhuruumis, samal ajal kui maapealsed õhutõrje- ja radariluuresüsteemid on viidud kõrgeimasse valmisolekusse,” teatas Poola operatiivjuhtkond sotsiaalmeedias avaldatud postituses.

Peaaegu kogu Ukraina oli tänase pühapäeva varahommikul õhuhäire all pärast hoiatusi Venemaa raketi- ja droonirünnakute kohta.

Poola hävitajad vastasid pärast seda, kui Moskva alustas rünnakuid Ukraina piiri lähedal, kuid Poola sõjaväeametnikud kinnitasid, et operatsioon oli „ennetav ja selle eesmärk oli õhuruumi turvamine ohustatud piirkonnaga külgnevatel aladel”.

Operatsioon käivitati osaliselt seoses Venemaa droonide sissetungiga Poola õhuruumi eelmisel nädalal Ukraina rünnaku ajal, mis sundis Poola ja teiste NATO riikide hävitajaid Ida-Poola kohal lendavaid Vene droone alla tulistama.

Reedese intsidendi ajal jälgisid Eesti ja tema liitlased Vene hävitajate marsruuti, pilootide sidet ja reaktsiooni, samuti relvasüsteeme ning olid väga kindlad, et neid pole vaja alla tulistada, ütles Pevkur.

Tšehhi president Petr Pavel ütles laupäeval, et NATO peab Venemaa rikkumistele adekvaatselt reageerima, sealhulgas potentsiaalselt Vene hävitajate allatulistamise teel, teatas Tšehhi uudisteagentuur.

„Venemaa saab väga kiiresti aru, et nad on teinud vea ja ületanud vastuvõetavad piirid. Kahjuks kõigub see konflikti piiril, kuid kurjusele järele andmine pole lihtsalt variant,” ütles Pavel.

Briti õhuväe endine ülem Greg Bagwell kirjutas sotsiaalmeedias: „NATO peab tegema selgeid ja avalikke avaldusi selle kohta, mida ta peab punaseks jooneks.”

Veteran, kes teenis relvajõududes 36 aastat ja läks erru asekomandörina, jätkas: „Kui see ületatakse, antakse lubatud vastus, milleks peaks olema surmav jõud pärast selget hoiatust.

NATO peab nüüd olema ühtne, tehes selge ja ühemõttelise avalduse selle kohta, mida ei sallita.

Praegu me ei tea, kus meie punased jooned on, miks peaksime seda Venemaalt ootama?

Ja kui see punane joon ületatakse, peab vastus olema otsustav ja halastamatu.”

Briti välisluure MI6 juht Richard Moore kritiseeris Venemaa presidenti, nimetades teda valetajaks, kes tahab suruda peale oma imperialistlikku tahet kõigi tema käsutuses olevate vahenditega.

Euroopa juhid mõistsid Eesti õhuruumi rikkumise hukka. NATO pressiesindaja ütles: „See on järjekordne näide Venemaa hoolimatust käitumisest ja NATO võimest reageerida.”

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Venemaa on sel aastal juba neli korda Eesti õhuruumi rikkunud.

Ta lisas: „See on iseenesest vastuvõetamatu, kuid tänane rikkumine, mille käigus kolm hävitajat sisenesid meie õhuruumi, on enneolematult jultunud.”

„Venemaa üha sagenevale piiride testimisele ja agressiivsusele tuleb reageerida kiiresti tugevdatava poliitilise ja majandusliku survega,” sõnas ta.

Eesti peaminister Kristen Michal ütles, et tema valitsus on otsustanud taotleda NATO artikli 4 konsultatsioone.

Artikkel 4 on üleskutse 32-liikmelisele NATO alliansile, sealhulgas USA-le, pidada konsultatsioone kollektiivkaitse osas vastuseks konkreetsetele ohtudele.

Endine Briti õhujõudude RAF-i ülem Bagwell nimetas Venemaa sissetungi Eestisse „tahtlikuks provokatsiooniks, et külvata NATO riikide seas kahtlust ja segadust”.

„Täna olid need lennukid relvastatud ainult õhk-õhk-rakettidega, aga homme võib see olla midagi veelgi süngemat,” hoiatas ta.

„Putinil võib siin olla mitu eesmärki: esiteks provotseerida vastust, et toetada oma väidet, et NATO on agressor; teiseks külvata NATO riikide vahel ebakõla vastuse sõnastamisel; kolmandaks nihutada „halli tsooni” piire. Muidugi võib ta proovida kõiki kolme!”

Endine õhuväe ülem, kes juhtis operatsioone Iraagis, Afganistanis, Liibüas ja Süürias, jätkas: „Hall tsoon on muutunud mugavaks terminiks igasuguste „hädade” varjamiseks.”

„Me peame muutma selle tsooni selgeks mustvalgeks piiriks – ja tegutsema vastavalt, kui see piir ületatakse. On aeg peatada Putini otsuste langetamine,” sõnas ta.

Venemaa eitas laupäeva varahommikul tehtud veebiavalduses, et tema lennukid rikkusid Eesti õhuruumi, rõhutades, et Venemaa hävitajad püsisid neutraalsetel Läänemere vetel enam kui 3 kilomeetri kaugusel Eestile kuuluvast Vaindloo saarest Soome lahes.

Eesti kaitseminister lükkas avalduse aga ümber öeldes, et Eestil ja tema NATO liitlastel on „mitu” radarit ja visuaalset identifikaatorit, mis kinnitavad Vene lennukite sisenemist riigi õhuruumi.

Ta pakkus, et õhurünnakute, hübriidsõja ja küberrünnakute „põhjuseks” on lääneriikide tähelepanu kõrvalejuhtimine Ukrainalt.

Pevkuri sõnul võib Moskva proovida provotseerida NATO riike saatma Eestisse täiendavaid õhutõrjevahendeid lootuses, et Kiievi liitlased tegelevad rohkem „meie enda kaitsega” ja vähem Kiievi toetamisega.

Sotsiaalmeedias arvamust avaldanud Leedu kaitseminister Dovile Sakaliene soovitas võtta eeskuju NATO liikmesriigist Türgis, kuidas sellistele intsidentidele reageerida. 2015. aastal tulistas Türgi alla Vene hävitaja, mis rikkus riigi õhuruumi umbes 17 sekundi jooksul.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kirjeldas intsidenti aga „täiesti erinevana”, öeldes, et venelased tapsid Türgi inimesi, kui Moskva kasutas hävitajaid Süüria ja Türgi piiri lähedal asuvate sõjaliste rühmituste ründamiseks.

Pevkuri sõnul jälgisid nii Eesti kui ka tema liitlased Vene hävitajate marsruuti, pilootide sidet ja reaktsiooni, samuti nende kaasasolevaid relvasüsteeme ning olid „väga kindlad, et neid pole vaja alla tulistada”.

Tšehhi uudisteagentuuri teatel ütles president Petr Pavel, et NATO peab Venemaa rikkumistele adekvaatselt reageerima, sealhulgas potentsiaalselt Vene hävitajate allatulistamise teel.

„Venemaa saab väga kiiresti aru, et nad on teinud vea ja ületanud vastuvõetavad piirid. Kahjuks kõigub see konflikti piiril, kuid kurjusele järele andmine pole lihtsalt variant,” ütles Pavel.

Eesti ametnikud väitsid, et hoolimata Vene hävitajate ja droonide korduvatest rikkumistest pole vaja käivitada artiklit 5, NATO kollektiivkaitse klauslit.

See juhtus nädal pärast seda, kui Kremli droonid lendasid luuremissioonil Poola territooriumile üle 160 kilomeetri. Mõlemad intsidendid on paljastanud NATO kaitsesüsteemides lüngad.

Eestist sai kolmas liikmesriik, kuhu Venemaa vaid kuu aja jooksul „sissetungi” tegi, pärast seda, kui eelmisel nädalavahetusel tungiti Rumeenia õhuruumi.

Viimane intsident oli pärast seda, kui USA president Donald Trump ütles, et Vladimir Putin on Ukrainaga „teda tõeliselt alt vedanud”.

Eestit koos teiste Balti riikide, Leedu ja Lätiga peetakse üheks kõige tõenäolisemaks sihtmärgiks, kui Venemaa peaks ühel päeval otsustama NATO-t rünnata.

Naaberriik Poola, ehkki palju suurem, tunneb end samuti ohustatuna. Kõik neli riiki on Ukraina vankumatud toetajad.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas nimetas reedest sissetungi äärmiselt ohtlikuks provokatsiooniks, mis „sütitab pingeid piirkonnas veelgi”.

Eestlanna Kallas ütles, et EL „jätkab meie liikmesriikide toetamist nende kaitse tugevdamisel Euroopa ressurssidega”. Ta lisas, et Putin paneb Lääne otsusekindluse proovile ja ütles, et „me ei tohi nõrkust näidata”.

Leedu kaitseminister Dovile Sakaliene ütles, et NATO piiri Kirde-Euroopas panakse proovile pannakse „põhjusega”. Ta lisas: „Me peame asja tõsiselt võtma.”

Ka endine Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis võttis sel teemal sõna.

Ta ütles: „Venemaa eskaleerib, meie ei tee midagi, Venemaa eskaleerib veelgi, me ei tee midagi, Venemaa eskaleerib veelgi rohkem, me ei tee ikka midagi… Ma arvan, et ma hakkan siin mustrit nägema.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjeldas ähvardust kui „pöörast” ja rõhutas, et see „ei olnud eksitus”.

Ta lisas: „See nõuab süsteemset reageeringut. Tuleb rakendada jõulisi meetmeid – nii kollektiivselt kui ka iga riigi poolt individuaalselt.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eile laupäeval, 20. septembril, et Venemaa lasi välja umbes 580 drooni ja 40 raketti, rünnates Ukraina infrastruktuuri, tsiviiltootmisettevõtteid ja elurajoone riigi eri piirkondades.

„Iga selline rünnak ei ole sõjaline vajadus, vaid Venemaa tahtlik strateegia tsiviilelanike terroriseerimiseks ja meie infrastruktuuri hävitamiseks,” ütles Zelenski Telegrami rakenduses edastatud avalduses.

Ukraina sõjaväeanalüütikute sõnul viidi Venemaa rünnakud läbi kahes laines, kuna mõnes piirkonnas oli öösel õhuhäire umbes 11 tundi.

Ukraina õhukaitse tulistas alla 552 drooni ja 31 raketti, lisas õhuvägi.

Dnipros hukkus üks inimene, riigi põhjaosas Tšernihivi oblastis ja lääneosas Hmelnõtski oblastis kaks inimest, teatasid piirkondlikud ametnikud.

Kohaliku kuberneri Serhi Lõsaki sõnul sai Ukraina keskosas Dnipropetrovski oblastis toimunud rünnakus vigastada vähemalt 30 inimest.

Kiievi oblastis teatasid kohalikud võimud, et rünnakutes olid kahjustatud nii Butša, Borõspili kui ka Obuhivi linnaosas kodud ja autod.

Kaadrid näitavad, et Ukraina on vastanud ühisrünnakutega kahele Venemaa naftatöötlemistehasele.

Ukraina väidab, et on tabanud Novokuibõševi naftatöötlemistehast ja veel ühte sihtmärki Venemaal Samaara oblastis.

Naftatöötlemistehased on teadaolevalt Ukraina droonide regulaarsed sihtmärgid ja mõlemat tabati väidetavalt laupäeva varahommikul.

Zelenski ütles, et kohtub Ameerika Ühendriikide presidendiga, lisades, et arutab Trumpiga peetavatel kõnelustel Ukraina julgeolekugarantiisid ja Venemaa-vastaseid sanktsioone.

USA juhitud püüdlused sõja kiireks lõpetamiseks on takerdunud ning Venemaa välistas sisuliselt Putini ja Zelenski kohtumise – midagi, mida Kiievi sõnul peetakse ainsaks teeks rahu poole.

„Me ootame sanktsioone, kui juhtide vahelist kohtumist ei toimu või näiteks relvarahu ei sõlmita,“ ütles Zelenski Ukraina presidendikantselei poolt laupäeval avaldatud kommentaarides.

Zelenski on kutsunud Kiievi liitlasi üles pakkuma rohkem õhutõrjesüsteeme ja kehtestama Moskvale täiendavaid sanktsioone.

„Ukraina on tõestanud, et suudab kaitsta ennast ja Euroopat, kuid usaldusväärse kilbi saamiseks peame tegutsema koos,” ütles ta.

Pärast õhurünnakut Ukrainale saadeti laupäeva varahommikul Poola ja liitlaste lennukid Poola õhuruumi ohutuse tagamiseks, teatasid NATO liikmesriigi relvajõud.

„Poola ja liitlaste lennukid tegutsevad meie õhuruumis, samal ajal kui maapealsed õhutõrje- ja radariluuresüsteemid on viidud kõrgeimasse valmisolekusse,” teatas operatiivjuhtkond sotsiaalmeedias avaldatud postituses.

Poola ja liitlaste õhuväed on sellest ajast alates operatsiooni lõpetanud, kuna õhurünnakud Ukraina vastu on peatatud, teatas operatiivjuhtkond.

Poola juhtkond lisas, et tegevused olid ennetavad ja suunatud õhuruumi turvamisele ohustatud alaga külgnevatel aladel.