Hiina valmistub avama oma siseriiklikku võlakirjaturgu suurtele Venemaa energiaettevõtetele, mis on poliitikamuutus, mis peegeldab Pekingi ja Moskva süvenevaid diplomaatilisi ja majandussuhteid.

Kaks asjaga kursis olevat inimest ütlesid, et Hiina finantsjärelevalveasutused ütlesid augusti lõpus Hiina lõunaosas Guangzhous toimunud kohtumisel Venemaa energiajuhtidele, et nad toetavad oma ettevõtete plaane müüa jüaanides „pandavõlakirju”, vahendab Financial Times.

Selline laenamine oleks esimene Venemaa ettevõtete rahakogumine Mandri-Hiinas pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ja esimene Venemaa võlg, mis müüakse Hiina avalikul turul pärast seda, kui riiklik alumiiniumitootja Rusali pandavõlakirjade emissioon kaasas 2017. aastal kokku 1,5 miljardit jüaani (210 miljonit dollarit).

Venemaa president Vladimir Putin pidas eelmisel teisipäeval Pekingis kõnelusi oma Hiina kolleegi Xi Jinpingiga, öeldes, et kahe riigi strateegilised sidemed on enneolematult kõrgel tasemel.

Pärast kõnelusi teatas Moskva, et on Pekingiga kokkuleppele jõudnud kaua arutatud torujuhtme Power of Siberia 2 (Siberi jõud 2) ehitamises. See on Venemaa riikliku monopoli Gazpromi juhitud projekt, mis analüütikute sõnul võib muuta globaalseid energiavooge.

Ulatuslikud USA ja Euroopa sanktsioonid on alates 2022. aastast sulgenud Venemaa laenuvõtjate juurdepääsu ülemaailmsetele finantsturgudele ning Hiina pangad on vältinud Venemaa ettevõtetega seotud avaliku sektori rahastamistehinguid, kartes teiseseid sanktsioone.

Pekingi ja Moskva tihenevad suhted muudavad pangad nüüd aga vähem ettevaatlikuks. Samal ajal on jüaanist saamas sanktsioonidest mõjutatud Venemaa majanduse jaoks üha olulisem välisvaluuta.

2022.aastal hakkasid Venemaa ettevõtted oma siseturul müüma jüaanides nomineeritud võlakirju. Enamiku sellistest võlakirjadest emiteerib väike ettevõtete grupp, kuhu kuuluvad Rusal ja Gazprom.

Venemaa pandavõlakirjade taaselustamine piirdub plaanidega kursis olevate inimeste sõnul esialgu tõenäoliselt kahe või kolme ettevõttega.

Venemaa riiklik tuumaettevõte Rosatom ja selle sidusettevõtted, mille suhtes ei ole lääneriikide ulatuslikke sanktsioone kehtestatud, peaksid olema esimeste laenuvõtjate seas, kes saavad kasutada maailma teist suurimat võlakirjaturgu, ütlesid nad.

Advokaadid hoiatasid, et edukas võlakirjade müük eeldab, et Venemaa ettevõtted tegeleksid Hiina pankade seas püsivate sanktsioonidega seotud muredega, kes on pandavõlakirjade peamised ostjad ja vahendajad.

„Maakler seisaks endiselt silmitsi USA välisvarade kontrolli ameti teiseste sanktsioonide riskiga,” ütles Pekingi õigusbüroo Jincheng Tongda & Neal partner Allen Wong, lisades, et pankadel on raskusi oma osalemise varjamisega avalikul turul.

Üks võimalik lahendus oli pandavõlakirjade emiteerimine Venemaa üksuste kaudu, mis ei ole veel sanktsioonide all, kuid on oht, et üksus võidakse pärast võla müümist sihikule võtta.

„Idee on ahvatlev,” ütles Wong. „Kuid selle toimima panemiseks on vaja täiendavaid uuringuid ja ülalt-alla heakskiitu.”

Juulis kohtusid Moskva saatkonnas Pekingis üle 40 Venemaa ärimehe ja Hiina finantseksperdi, et arutada, kuidas parandada Venemaa ettevõtete krediidivõimelisust Hiinas kapitali kaasamiseks.

Reedel sai Gazprom Shenzhenis asuvalt Hiina reitinguagentuurilt CSCI Pengyuan kolmekordse A-reitingu ja stabiilse väljavaate. Tugev krediidireiting on eeltingimus välismaiste ettevõtete kodumaisele võlakirjaturule kaasamiseks.

CSCI Pengyuani teatel põhineb reiting Gazpromi strateegilisel tähtsusel Venemaa naftasektori jaoks ja selle tugeval finantsprofiilil vaatamata suurtele geopoliitilistele riskidele ja naftahinna volatiilsusele. Gazprom on olnud USA sanktsioonide all alates 2022. aastast.

Üha rohkem olulisi Venemaa energiaettevõtteid on saanud Hiina krediidireitingud. Nende hulka kuuluvad Rosatomi tütarettevõte Atomenergoprom; suurim veeldatud maagaasi (LNG) tarnija Novatek, kelle Arktika tehas, mis hiljuti sanktsioonide alla pandi, tarnis augustis Hiinale lasti; ja Zarubezhneft, mis arendab Venemaa energiaprojekte välismaal.

USA reitinguagentuur Fitch Ratings alandas Gazpromi reitingut 2022. aastal kahekordsele C-le – tasemele, mis annab märku „tõenäolisest” maksejõuetusest – enne kui tühistas kõigi Venemaa üksuste reitingud, et vastata EL-i sanktsioonidele.

Fitch märkis toona, et eskaleeruv sanktsioonirežiim „võib paljudele ettevõtetele seada ületamatuid takistusi õigeaegselt maksta teatud rahvusvahelistele võlausaldajatele välis- ja kohalikus valuutas võlgade eest”.
Kuid ühe Hiina tippreitinguagentuuri projektijuht ütles, et „ühe inimese prügi” on „teise inimese aare”.

Ta lisas: „Fitchi üleskutse võib küll kehtida tema enda klientide kohta, kuid Hiina või isegi India investorite jaoks pakuvad need Venemaa tehingud, kui need teoks saavad, turul kõige usaldusväärsemaid varasid.”