Soomes on tõstatatud küsimus, kas teised NATO riigid tulevad appi, kui Venemaa ründab Soomet, ja kas Soome läheb Eestile appi.

Asja uuris väljaanne Helsingin Sanomat:

Kui Venemaa ründaks Soomet, kas NATO riigid tuleksid tõesti appi? Kui Venemaa ründaks Baltimaid, kas Soome peaks ründama Vene vägesid?

Soome Välispoliitika Instituudi teadur Joel Linnainmäki hindab, et esimene vastus tuleks lähedalasuvatest riikidest, st Rootsist ja Norrast. Ka Suurbritannia on olnud aktiivne Põhja-Euroopas.

USA vastus sõltuks Soome vajadustest ja sellest, kuidas USA ressursid on mujal seotud. Linnainmäki sõnul ei tähenda USA toetus tingimata, et „siia tuleb sada tuhat USA sõdurit”.

Põhjamaade õhuvägi sõltub USA laskemoonast ja luureandmetest. Toetus võib tulla ka selle kaudu.

Kui Venemaa ründaks Baltimaid, oleks see tõenäoliselt Soome piiridel juba ette nähtav. Soome peaks igal juhul reageerima ja valmistuma.

NATO artikkel 5 ei kohusta konkreetset abi andma. Selles on sätestatud, et alliansi riigid abistavad rünnatut, rakendades „selliseid meetmeid, mida nad peavad vajalikuks, sealhulgas relvajõu kasutamisega”.

Kas on võimalik, et mõni NATO riik laseb alla Venemaa lennuki ja et sellest tuleneks sõda NATO ja Venemaa vahel?

„See on võimalik, aga väga ebatõenäoline,” ütleb Linnainmäki.

On mõeldav, et NATO õhuruumi sisenevaid Vene lennukeid saatvaid NATO hävitajaid rünnatakse või nad mõistavad, et ohule tuleb vastu astuda.

Analüütikud ei pea ühe intsidendi tekitatud spiraali Venemaa ja NATO vahelise laiaulatusliku konflikti kõige tõenäolisemaks alguseks.

Teisest küljest, kui Ameerika Ühendriigid koondaksid oma väed näiteks Taiwanile, võiks see pakkuda Venemaale võimalust ära kasutada NATO hetkelist nõrkust ja tungida näiteks Balti riikidesse, ütleb Linnainmäki.

Kas Venemaa taotleb oma provokatsioonidega Mainila tulistamistega sarnast olukorda?

Linnainmäki leiab, et vähemalt mitte praeguses etapis. Venemaal on võimekus lavastada igasuguseid olukordi, kui nad vajavad operatsiooniks ettekäänet. Venemaal pole aga soovi ulatuslikuks konfliktiks NATO-ga, sest ta tahab hoida NATO-t Ukraina konfliktist eemal.

Kui tõenäoline on, et Venemaa ja NATO liikmesriigi vahel puhkeb lähiaastatel sõda?

„Ma ei arva, et see on tõenäoline, aga see pole ka võimatu, mis iseenesest ütleb palju. Mõni aasta tagasi oleks see olnud paljuski võimatu idee,” ütleb Linnainmäki.

Kas hirmu õhutamist on juba liiga palju, kui me tegelikult sõda ei pea?

Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö peab hirmu õhutamist kahjulikuks. Sündmusi, mis ei hõlma vägivalda, ei tohiks sõjaks nimetada, ütleb Käihkö: õhuruumi rikkumine on ikkagi õhuruumi rikkumine, ei midagi enamat.

Kui kõike nimetatakse sõjaks, siis Käihkö sõnul piirab see reageerimisvõimalusi. Siis on ainus viis reageerida sõja vahenditega. „See ei teeni head otsuste langetamist.”