Euroopa Liidu ametnikud arutavad võimalikke sanktsioone Hiina ja teiste kolmandate riikide vastu Vene nafta ja gaasi ostmise eest, vastuseks USA kasvavale soovile piirata Moskva võimet rahastada oma sõda Ukraina vastu.

USA president Donald Trump on öelnud, et on avatud uutele Venemaa-vastastele meetmetele koostöös EL-iga, pärast seda, kui varasemad katsed sundida president Vladimir Putinit rahuläbirääkimistele ebaõnnestusid, vahendab Financial Times.

EL-i ametnikud ja diplomaadid alustasid pühapäeval läbirääkimisi uue sanktsioonide paketi võimalike osade üle, kusjuures paljudel aruteludel tõstatati võimalikke teiseseid sanktsioone Hiina vastu, kes on Venemaa nafta ja gaasi peamine ostja, ütlesid kolm esialgsetest kõnelustest teavitatud inimest.

Eeldati, et täna esmaspäeval, 8. septembril sõidab Washingtoni eraldi EL-i ametnike delegatsioon, et arutada Venemaa sanktsioone USA rahandusministeeriumi ametnikega.

Trump ütles eile pühapäeval, et ta pole Venemaaga rahul, lisades, et „teatud Euroopa juhid tulevad esmaspäeval või teisipäeval meie riiki… individuaalselt… ja ma arvan, et me saame selle lahendatud”.

Küsimusele, millal ta Putiniga järgmisena räägib, vastas ta: „Väga varsti, järgmise paari päeva jooksul… Venemaa-Ukraina olukorraga saame hakkama.”

Üks inimene ütles, et EL-i teiseste sanktsioonide ettepanekud on „väga varajases staadiumis” ja neid tõenäoliselt ei võeta vastu, kui USA ei sea sihikule ka Hiina energiaimporti.

Sekundaarsed sanktsioonid on vastuolulised ja vajaksid EL-i 27 liikmesriigi ühehäälset toetust – Ungari ja potentsiaalselt Slovakkia on sellele sammule tõenäoliselt vastu. Kuid Trump on viimastel päevadel suurendanud survet Euroopale, et see võõrutaks end täielikult Venemaa energiast, kui need kaks Kesk-Euroopa riiki sõltuvad endiselt suuresti Venemaalt imporditavast gaasist ja naftast.

Euroopa arutelud Hiina ja teiste suurte Venemaa energiaimportijate sihtimise üle algasid pärast seda, kui Trumpi administratsioon kehtestas India impordile 50-protsendilise trahvitolli vastuseks riigi jätkuvale Venemaa nafta ostmisele.

EL ei ole aga valmis seda eeskuju järgima, kuna see oleks vastuolus bloki püüdlustega süvendada kaubandussuhteid maailma suurima demokraatiaga.

EL on samuti olnud vastumeelne Hiinat karistama, kartes kättemaksu Euroopa ettevõtete vastu, hoolimata Pekingi sügavatest sidemetest Moskvaga. Hiina on EL-i suuruselt teine ​​kaubanduspartner pärast USA-d.

Blokk võttis oma viimases sanktsioonide paketis sihikule kaks väikest Hiina panka, mis väidetavalt võimaldavad keelatud kaupadega kauplemist Venemaaga. Ametnike sõnul oli see samm bloki õigusraamistiku testimine piirangute laiendamiseks Hiinale.

Pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi möödus Hiina EL-ist ja sai Venemaa nafta suurimaks importijaks. Energiakonsultatsioonifirma Kpleri andmetel importis Hiina eelmisel, 2024. aastal umbes 2 miljonit barrelit päevas, sealhulgas umbes 1,3 miljonit barrelit meritsi ja umbes 800 000 barrelit päevas kahe torujuhtme kaudu.

Putin osales eelmisel nädalal Hiina presidendi Xi Jinpingi sõjaväeparaadil ning süvenevate suhete märgiks valmistub Hiina taasavama oma siseriiklikku võlakirjaturgu suurtele Venemaa energiaettevõtetele ning kaks riiki on kokku leppinud uue suure gaasijuhtme projekti osas.

Ajalooliselt ei ole Lääne sanktsioonid suutnud Hiina isu odava, sanktsioonidega hõlmatud toornafta järele vähendada. Näiteks on USA alates 2019. aastast kehtestanud Hiina laevandusettevõtetele, kauplejatele ja rafineerimistehastele teiseseid sanktsioone Iraanist nafta impordi jätkamise eest, kuid meetmetel on olnud kaubandusele vähe mõju.

Eelmisel kuul Financial Timesile tehtud avalduses Iraani nafta ostude jätkamise kohta ütles Pekingi välisministeerium, et Hiina on „järjepidevalt vastu seisnud ebaseaduslikele ühepoolsetele sanktsioonidele”, millel puudub ÜRO Julgeolekunõukogu volitus, ja et „riikidevaheline normaalne koostöö” on õigustatud.

Euroopa Komisjon teatas: „Oleme Ukraina suhtes tegutsemise osas otsustaval hetkel ja valmistame ette oma järgmist sanktsioonide paketti.”

Kaks esialgsetest kõnelustest informeeritud inimest ütlesid, et igasugune edasiminek EL-i teiseste sanktsioonide osas nõuab USA täielikku toetust ja kooskõlastamist Washingtoniga. USA energeetikaminister Chris Wright peaks saabuma neljapäeval Brüsselisse läbirääkimistele oma EL-i kolleegi Dan Jorgenseniga.

Wright ütles esmaspäeval FT-le, et EL peab lõpetama omaenda Venemaa nafta ja gaasi ostmise, kui ta soovib, et USA kehtestaks Moskvale rohkem sanktsioone.

Jorgensen on öelnud, et EL jääb oma plaani juurde Venemaa fossiilkütuste järkjärgulise kaotamise kohta 2027. aastaks, hoolimata USA administratsiooni survest protsessi kiirendada. Ungari ja Slovakkia on seni vastu seisnud teiste Euroopa pealinnade üleskutsetele peatada Venemaa nafta ja gaasi import ning ka teised EL-i riigid jätkavad Venemaa veeldatud maagaasi ostmist.

Jorgensen ütles reedel, et Euroopa enda Venemaa energiavarude osas on eesmärk „väga, väga selge. Me tahame impordi võimalikult kiiresti peatada… see ei ole ajutine sanktsioon, see on midagi, mis jääb kehtima”.